Marta Sillaots (pseudonüüm; aastani 1923 Marta Adolfine Reichenbach, 1923–36 Gerland, aastast 1936 eestistatult Rannat), (12. V 1887 Rakke – 15. VII 1969 Tallinn), kirjanik, kriitik ja tõlkija, Heinrich ja Helmuth Riikoja õde.

Lõpetas Tallinna kõrgema tütarlastekooli, omandas 1905 Tallinnas Nikolai gümnaasiumi juures koduõpetaja kutse, töötas seejärel õpetajana, telegraafiametnikuna ning ajakirjanikuna, teda on nimetatud intervjuužanri toojaks eestikeelsesse ajakirjandusse. Aastast 1922 oli Tallinnas kutseline tõlkija ja kirjanik. Avaldanud aastast 1909 ajakirjanduses artikleid ja arvustusi, kirjutanud kirjanduskäsitlusi, romaane, jutustusi (ilukirjanduslikus loomingus on kesksed naisteemad, abielu, armastus) ja lasteraamatuid. Jäädava jälje eesti kirjanduse ajalukku on Sillaots jätnud paljude maailmakirjanduse tähtteoste tõlkijana (enam kui 60 raamatut) saksa (T. Mann), prantsuse (H. Barbusse, G. Flaubert, A. France, R. Martin du Gard, G. de Maupassant, R. Rolland), inglise (C. Dickens, J. Galsworthy) ja vene keelest (F. Dostojevski, M. Gorki, L. Tolstoi, I. Turgenev).

Vangistati 1950, oli 1952–55 Sverdlovski oblastis asumisel.

Marta Sillaots on maetud Tallinnas Metsakalmistule.

Rakkes, Sillaotsa sünnikodu kohal, on avatud mälestustahvel.

Kirjandus

• A. Kaal. Mõnest iseloomulikust joonest Marta Sillaotsa tegevuses. (Tema 50-nda sünnipäeva puhul) – Eesti Kirjandus 1937, nr 5, lk 227–234
• O. Kuningas. Mälestuspilte Marta Sillaotsast. – Keel ja Kirjandus 1987, nr 5, lk 309–312
• A. Saluäär. Marta Sillaots 1887–1969. – Looming 1987, nr 5, lk 672–681 (ka raamatus „Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2008”, Tallinn 2008, lk 505–548)
• A. Kaalep. Kollase toa saladus (Marta Sillaots 100). – Kirjanduse jaosmaa '87. Tallinn 1989, lk 47–54
• O. Kruus. Mälestusi kirjanikest: Marta Sillaots. – Videvik 9. juuni 2000, lk 4
• K. Gielen. Marta Sillaotsa eksplitsiitne ja implitsiitne tõlkepoeetika. – Methis 9/10 (kevad-sügis 2012)

EE 14, 2000; muudetud 2013