Sammaste kivikalmed ja kabeliase, asuvad Halliste vallas, Sammaste külas, Taru talu maal. I kalme on Taru talust 200 m ja Rimmu–Abja-Paluoja maanteest 70 m idas, põllul; II kalme (Kirikumägi) ja sellel asuv kabeliase Taru talust 80 m kagus, maanteest 70 m läänes, puudega kaetud tasasel künkal; pärimuslik hiiekoht.

Esimest kalmet kaevati 1880 (Reinhold Aspelin, H. Appelgren, Jaan Jung) ja 1886 Constantin Grewingk umbes 300 m² alal. Leiti kolm nelinurkset kiviladet ja peamiselt vanema rauaaja leide, sh kaks kelti, ühe silmusega ja ühe kraega, kolm nooleotsa, kaheksa sirpnuga ja üks pronksist spiraalsõrmus.

Teist kalmet ja kabeliaset kaevati 1989 116 m² alal, järeluuringud toimusid 2002 (Heiki Valk). Rohkete leidudega (karjasekeppnõelad, ambsõlg, odaotsad, sõjanugade katked, kirved ja muid väiksemaid metallesemeid, samuti savinõukilde) kalme oli kasutusel varasest rauaajast noorema rauaaaja lõpuni. Kalme südamikust tuli välja kividest poolkaar (läbimõõt umbes 1,8–2 m) ning selle vahetust lähedusest ligi 3 m pikkuselt säilinud kivirida. Tegemist võiks olla varase tarandkalmega. Sarnaseid konstruktsioone (Kurevere ja Tõugu II kalmetes) on dateeritud eelrooma rauaaega (umbes 2. sajand eKr – 1. sajand pKr). Kõrval põllul esines jälgi noorema rauaaaja maa-alustest põletusmatustest, kalmeäärtes oli 9 16.–17. sajandi laibamatust. Katoliku aja kabeliga seostuvad 153 kaevamistel leitud 14. sajandi lõpu – 19. sajandi alguse, peamiselt 16.–17. sajandi ohvrimünti.

Sammaste I kalme

Sammaste II kalme

Kirjandus

• J. Viljat. Vanema rauaaja kivikalmed Viljandimaal. Bakalaureusetöö. TÜ filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia õppetool, 2012
• H. Valk. Aruanne arheoloogilistest järeluuringutest Sammaste Taru Kirikumäel 2002. a. – Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogiaarhiivis