Ruhnu kabelid 
Ruhnu kabelid. Vanade kaartide järgi oli Ruhnu saarel kolm kabelit või väikest kirikut juba enne puukiriku valmimist külas 1644. aastal. Varasema pühakoja olemasolust tunnistab ka Ruhnu esimese teadaoleva vaimuliku Hans Homodti nimega klaasimaal aastast 1621, samuti hiliskeskaegne paest ristimiskivi ning sama iidne meresõitjate kaitsepühaku Nikolause kujukese ja ladinakeelse eestpalvesooviga tornikell (mõlemad kivikirikus). 1627. aasta joonisel on kujutatud neli kabelit. Saare keskele märgitud kabel asus tõenäoliselt samas kohas, kus kirik praegugi. Saare idapoolsel küljel on kaks kabelit. Esimene asus kohas, mida tuntakse Överkirke (Everkirke) nime all. Frederik Ekman on arvanud, et varem on rannal asunud kirikuküla. Tõenäoliselt oli seal vaid kabel (sacellum, et capell), mis võis olla püstitatud vaga muinasaja kombe järgi kaldal kalastavate talupoegade mugavuse nimel. Kabelist võidi näidata mere peal olijatele tuld, et nad teaksid, kuhu tulla. Seda kabelit kutsutakse pärimuses nimega Ywerkirka (ülemine kirik) ja sinna viivat teed 1688. aasta kaardil nimega Ueber-kyrswäg. 1688. aasta kaardil on koha nimi Öster Külch, Mellini kaardil Oster Küldh ja Vene 1855–59. aasta kaardil Iiver-kirka. Praegu kannab terve rand Austerkeldi ja Norrkeldi vahel nime Överkirke. Teine vana kabel on asunud saare kaguosas Ringsu neeme lähedal. See on märgitud 1688. aasta kaardil (Capell el Kärskyrcka) ja samuti Mellini kaardil (Kärs Kapel). Russwurm teab, et sealt olla veel 19. sajandi keskel kaevatud välja inimluid. Lisaks neile mainitakse pärimuses veel Utkirkat (külast väljaspool asuv kirik) saare lääneosas kordoni ja Pärsi tuletorni läheduses, kus veel Russwurmi ajal oli leitud kündmisel rauatükke. 1627. aasta joonisel on saare läänekaldal näidatud kabel ja surnuaed. Mellini 1798. aastal koostatud kaardil, mille ümberjoonistust Russwurm kasutab oma 1855. aastast pärit töös (kartograaf H. Schmidt), on lisaks kirikule kolm kabelit: Överkirka, Kuårs-Kapel ja Utkirka. Kõik need on märgitud kui mahajäetud (endised, sks k eingegangen). Ekmani arvates olid need kolm kabelit üksteise järel peakirikud ja erinevatel aegadel asus küla neist igaühe läheduses.
 Överkirke rannas olevat asunud kabel, kust võidi näidata merel olijatele tuld |  1688. aasta kaardil on näha väike ristiga hoone, mille juures kiri Capell el Kärskyrcka |  19. sajandi keskel Mellini andmete alusel koostatud kaardil on märgitud Utkirka |
Vaata ka seotud artikleid
- F. J. Ekman. Beskrivning om Runö I Liffland. Hämenlinna, 1847
- C. Russwurm. Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö I–II. Reval, 1855
Loodud 2013
 |
