Ritsing, Liia

Liia Ritsing (aastani 1968 Pärli; 22. II 1944 Kaagjärve vald, Valga maakond), laulja (sopran). Eesti Teatriliidu liige (1972). Vanemad põllutöölised. Alo Ritsingu abikaasa. 

Lõpetanud 1967 Tartu Muusikakooli (Alma Kurtna klass). Täiendanud end 1967–70 sama pedagoogi juhendamisel Vanemuise laulustuudios, samuti 1997 ja 1998 Taru Valjakka ning 2000 Ludmilla Issakova meistriklassis. Töötanud Vanemuises 1967–77 koorilaulja, 1977–82 koorisolisti ja 1982–98 solistina. Oli 1995–2002 Tartu Õpetajate Seminari hääleseade õppejõud. Olnud aastast 1985 Tartu Akadeemilise Meeskoori hääleseadja. Esinenud TAM-i solistina, ka välismaal.

Eesti Teatriühingu noore laulja preemia 1972.

Tema tütred Kadi Ritsing (sündinud 1980) ja Made Ritsing (sündinud 1969) on koorijuhid ja muusikaõpetajad.

Osi

• Arsena (Straussi Mustlasparun, 1968)
• Hanna Glavari (Lehári Lõbus lesk, 1971)
• osaline (Vaiguri Külavahelaulud, 1972)
• Tatjana (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1973)
• Anka (Miljutini Trembita, 1973)
• Berginella ja Manuelita (Offenbachi Pericola, 1974)
• Carolina (Cimarosa Salajane abielu, 1976)
• Brigitte (Tšaikovski Jolanthe, 1978)
• Silva (Kálmáni Silva, 1979)
• Perenaine (Kangro Ohver, 1983)
• Nerine (Faliku Kelmuste kool, 1985)
• Limonia (Suppé Kümme pruuti ja ei ühtki peigmeest, 1987)
• Ema (Humperdincki Hansuke ja Greteke, 1989)
• Amalia (Kuusisto Mehe küljeluu, 1990)
• Gilda (Verdi Rigoletto, 1991)
• Annino (Verdi Traviata, 1993)
• Majaemand (Leigh’ Mees La Manchast, 1995)

Kirjandus

• E. Taru. Muusikast sündinud lavastus. – Sirp ja Vasar, 5. august 1977
• Kõigepealt tuleb mees laulule äratada. Tartu Akadeemiline Meeskoor 100. Tallinn, 2012

Milvi Mölder, Maimu Krinal, Liia Ritsing, Anu Lomp. Vaiguri „Külavahelaulud”. (Vanemuine, 1972)

Amm – Maimu Krinal, Tatjana – Liia Ritsing. Tšaikovski „Jevgeni Onegin”. (Vanemuine, 1973)