räim

räim (Clupea harengus membras; ingl Baltic herring, vn cалака, ka балтийская сельдь), Läänemeres levi­nud heeringa kääbustunud alamliik. Pikkus kuni 23 cm (röövtoidulisel hiidräimel kuni 40 cm). Avaveeline parvekala, laskub talvel 70–100 m sügavusele soojematesse veekihtidesse, sööb planktonit ja koorikloomi. Suguküpseks saab 2–4-aastaselt, marja koeb põhjale ja põhjataimedele (marjateri võib olla kuni 100 000 tükki). Räime ülim vanus on olnud 19 aastat.

Koguva kalurid kevadisel räimepüügil

Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime, kes koeb aprillist juulini rannavetes, ja sügisräime, kes koeb augustist oktoobrini madalatel. Sügisräim on suhteliselt vähearvukas; mõlemad moodustavad paikseid asurkondi.

Räim on Läänemere tähtsaim töönduskala. Eestis püüti teda 1934–38 aastas 9373 tonni, aastail 1996–2000 45 245 tonni, 2007. aastal 26 108 tonni ja 2010. aastal 28 861,8 tonni (sellest avamerelt 19 625,1 t). Räime turustatakse värskelt, suitsutatult, konserveeritult, ka soolatult. Soolaräime nimetatakse silguks. 2007 valiti räim Eesti rahvuskalaks.

Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosast Ölandi saare lõunatippu elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks.

Kirjandus

• L. Rannak. Räim. Tallinn, 1988
• T. Raid. Mõnda räimest, meie rahvuskalast. – Eesti Loodus 2008, 7