Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn; 14. III 1801 Riia – 4. VIII 1822 Riia), kirjanik. Tema isa oli Viljandimaalt Karula vallast pärit kirikuteener. Õppis 1815–18 Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–20 Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, seejärel oli Riias keeleõpetaja.

Kirjutas keeleteaduslikke artikleid ja te­geles tõlkimisega. Hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi (päevaraamatut) juba gümnaasiumis. Avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas Beiträge... artikleid eesti keele (lauseõpetuse, morfoloogia ja muude küsimuste) kohta. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfried Gananderi „Mythologia Fennica”; täiendas tõl­get („Finnische Mythologie”, Beitrige... XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehl­manni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinas­usu kohta.

Nimetas ennast maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimali­kuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Põhiosa tema luuleloomingust (teada on 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust) moodustavad heroilis-filosoo­filised oodid („Kuu”, „Laulja”, „Sügis”, „Sõprus”), mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõ­nastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid („Ott ja Peedu”, „Elts ja Tiiu – karjased”, „Enn ning Ellu”), milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõt­teid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Pindarose, Hora­tiuse, Theokritose) ja eelromantikute (Friedricg Gottlieb Klop­stocki, Johann Gottfried von Herderi) mõju. Lüürilised elamus- ja armastuslaulud („Laul”, „Rõõmu laul”, „Mardi Luteruse päeval”, „Jaagu leinalaul”) kajastavad isik­likke muljeid.

K. J. Petersoni looming tema eluajal ei ilmunud, luuletuste käsikirjad leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Mälestussammas Tartus Toomemäel (1983, Jaak Soans ja Allan Murdmaa).

K. J. Petersoni sünniaastapäeval tähis­tatakse emakeelepäeva (aastast 1999 riiklikult).

Töid

• Lau­lud, päevaraamat ja kirjad (1922)
• Laulud. Päeva­raamat (1976)

Kirjandus

• Lisandusi K. J. Petersoni tundmaõppimiseks. Tartu, 1927
• Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud S. Vahtre. Tallinn, 1997

Välislingid

• K. Aben. Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade. – Eesti Kirjandus 1924, 6
• Kristjan Jaak Peterson Eesti kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand

EE 14, 2000; muudetud 2012