Tagasi ETBL-i avalehele

Paljassaare poolsaar

Paljassaar, poolsaar Tallinna lahe läänerannikul, paikneb Koplist kirdes, eraldab Paljassaare lahte Tallinna reidist; umbes 3,5 km2. Koosneb idapoolsest, veidi kaarjast põhja-lõuna-sihilisest (pikkus 3,5, laius 0,5 km, kõrgus 7,3 m ü.m) ja ovaalsest läänepoolsest (pikkus 3,8, laius 0,5 km, kõrgus 7,9 m ü.m), loodesse kalduvast künnisest. Veel 18. sajandil oli Paljassaare kohal kaks liivast saart (läänes Suur-Paljassaar ehk Suur-Kaarli, idas Väike-Paljassaar ehk Väike-Kaarli), mis maapinna kerkides on nüüdseks teineteisega liitunud. Nende künniste vahel on madal soostunud ala. Mõlema künnise tuumaks olevat moreeni (paljandub läänepoolse künnise tipus ja nõlvadel) katavad mereline kruus ja veerised. Tekkelt on künnised arvatavasti voored. Läänepoolse künnise lõunanõlval on murrutusastang, ka idapoolse künnise idanõlv on murrutatud. Künniste jalamil on palju moreenist välja uhutud ja merejääga randa kantud tardkivimitest rändkive. Künnised kerkisid merest Limneamere ajal, kui veetase langes alla 7 m ü.m, umbes 2400–3000 aastat tagasi. Paljassaart ja Kopli poolsaart eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912–17 süvendamisel saadud ainesega.

Paljassaarel on Paljassaare hoiuala.

Esimesed teated Paljassaare kohta pärinevad 1250 aastaist (taani Karlsø; 1297. aastast on säilinud alamsaksakeelne nimi Blote et Rughenkarl (Rughenkarl). 13. sajandil kuulusid saared tsistertslaste nunnakloostrile, aastast 1348 linnale. Saari kasutati karjamaana, 1689 anti need riigile, 1725–28 tagastati linnale. 1727 valmis Väike-Paljassaare mandripoolses osas sakiline muldkants (tähtkants), mida mitu korda täideti ja tugevdati, 1824 Väike-Paljassaare tipu lähedal Valge torn (hävis Krimmi sõja ajal). 1851 rajati Väike-Paljassaare märklaud ning seejärel kasutati Paljassaart pool sajandit Vene laevastiku laskepolügoonina. 1912 alustati seal Peeter Suure merekindluse rajamist. 1917 aastani elasid Paljassaarel peamiselt sõjasadama ehitajad, nende lahkudes eelkõige kaluriperekonnad. Enne 1940. aastat oli Paljassarel kaks kaluriküla, poolsaare Kopli-poolses osas ehk Eessaarel asus umbes 70 krundi, piirivalvekordoni ja merekarantiini hoonega Suurküla, poolsaare tagumises osas oli 6 taluga Tagasaare küla, 1940 majutati Paljassaarele punaväelasi. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa, 1960 idarannikule uus Paljassaare sadam (kaide koqupikkus umbes 1200 m, sügavus 4,9–9 m) ja 1990 AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub reoveepuhastusjaam, 1976 valmis Paljassaarel linna kanalisatsiooni peapumbajaam, mis 1990. aastail uuendati. Poolsaare idaosas on Pikakari supelrand ja selle juures Katariina kai. Poolsaare kaelal on väike Paljassaare asum.

Paljassaare asub Põhja-Tallinna halduslinnaosas.

Vaade Paljassaare lahelt Paljassaarele

Paljassaare sadam

Paljassaar. Vaade Kalarannast (1920. aastad)

Kirjandus

  • L. Parašin. Väinamere logiraamat. Tallinn, 1988
  • R. Nerman. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918–1940. Tallinn, 1995, 22002

MerLe, 1996; EE 12, 2003; Tallinn, 2004; muudetud 2011