Pakri pank, Pakri poolsaart ümbritseva pankranniku kõrgeim lõik (Pakri neemel kõrgus 25 m), ühtlasi Balti klindi mandriosa lõpp. Pakri pangal paljanduvad Alam-Kambriumi (Tiskre kihistu) ja Ülem-Kambriumi (Kallavere kihistu alaosa) liivakivid ning Ordoviitsiumi kivimid (alates Pakerordi lademe Kallavere kihistu ülaosa liivakividest Uhaku lademe karbonaatsete kivimiteni). Seal asub Pakerordi lademe tüüppaljand, kus glaukoniitliivakivi ja diktüoneemaargilliidi paksus on suurim (vastavalt 3,7 ja 4,5 m). Tektooniliste püstlõhede tõttu on panga serv sakiline, sageli on varinguid. Panga idaosas asub Pakri juga (kõrgus 5,8 m). Pank hakkas merest kerkima umbes 4000 aastat tagasi. Pank kuulub Pakri maastikukaitsealasse.

Pakri pank ja selle ees olevad varingud

Pakri panka on tekkinud suur lõhe

Kirjandus

• T. Saadre. Pakri pank on varinguohtlik. – Loodusesõber 2004, 1
• R. Einasto. Miks Pakri pank variseb. – Eesti Loodus 2008, 4

EE 12; 2003; muudetud 2011