Pakri, Meelis

Meelis Pakri (12. II 1966 Pihkva), tantsija, tantsuõpetaja, lavastaja, koreograaf. Isa energeetik.

Õppis 1976–83 Tallinna Koreograafiakoolis, lõpetas 1986 Leningradi koreograafiakooli.

Oli 1986–91 Estonia balletisolist ja töötas ühtlasi Tallinna Koreograafiakoolis õpetajana, tantsis 1991–2001 Ameerika Ühendriikides Denveris Colorado Balletis solistina, oli 2001–06 samas pearepetiito. Töötanud 2006 –13 Londoni Kuninglikus Balletikoolis (Royal Ballet School) õpetajana, 2013–14 USA-s Texases Houstoni Balletis ballettmeistrina ja aastast 2014 Floridas Boca Raton´is The HARID Conservatory´is. Tantsinud ka Martha Grahami tantsukompaniis, töötanud lavastaja ja koreograafina, olnud Estonia balleti külalispedagoog-repetiitor.

 

Osi Estonias

  • Espada (Minkuse Don Quijote, 1986)
  • Azazello (Lazarevi Meister ja Margarita, 1985, osas aastast 1986)
  • Siegfried (Tšaikovski Luikede järv, 1987)
  • Šokolaad (hispaania tants) ja Martsipan (pastoraal) (Tšaikovski Pähklipureja, 1987)
  • solist (Serenaad, Tšaikovski muusika, 1988)
  • Albert (Adami Giselle, 1988)
  • Mees (Murdmaa Nostalgia, Tubina muusika, 1989)
  • Bandiit (Bartóki Võlumandariin, 1989)
  • Romeo ja Tybalt (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1990)
  • Solor (Minkuse Bajadeer, 1991)

Kirjandus

  • H. Aassalu. Debüüt „Luikede järves”. – Sirp ja Vasar, 22. mai 1987
  • A. Herkül. Estoonlaste „Giselle”. – Sirp ja Vasar, 11. november 1988
  • I. Vienola-Lindfors. Omintakeisuus on suomalaisvaltti. – Helsingin Sanomat, 5. juuli 1991
  • M. Pakri. Kõige tähtsam on saavutada hingerahu. Intervjueerinud P. Palm. – Rahva Hääl, 4. juuni 1993
  • M. Pakri. Tantsija Coloradost jutustab. Intervjueerinud H. Aassalu. – Kultuurileht, 7. oktoober 1994
  • H. Arusoo. Mägedesse eksinud poeg viimast korda tantsulaval. – Õhtuleht, 11. mai 2001
  • T. Tuumalu. Eesti balleti kadunud poeg käis kodus külas. – Postimees, 2. september 2009
  • G. Giffin. Busy ´retirement´ awaits ballet´s Pakri. – denverpost.ee, 25. veebruar 2001.

Välislinke

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk); täiendatud 2019