Nigula, Priit

Priit Nigula (pseudonüüm, õieti Friedrich Nikolai, ka Nicolay; 21. XI 1899 Peterburi – 9. VI 1962 Tallinn), dirigent ja pianist. Eesti NSV Teatriühingu liige (1950). Isa ametnik.

Lõpetas 1918 klaverierialal Jekaterinburgi muusikakooli, õppis 1921–23 Moskva konservatooriumis klaverit (Aleksandr Goldenweiseri klass). Töötas 1916–19 Jekaterinburgis Maksakovi eraooperis, 1920–21 Irkutski linnaooperis ja 1921–23 Moskvas Zimini eraooperiteatris kontsertmeistrina. Elas aastast 1924 Tallinnas, oli 1926–42 Riigi Ringhäälingus pianist ja sümfooniaorkestri dirigent ning 1942–62 Estonia orkestri dirigent (1944–51 peadirigent).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1957).

Muusikajuht

Kirjandus

  • Tallinna Ringhäälingu pidulik kirev õhtu. – Eesti Sõna, 9. september 1942
  • K. L. „Sevilla habemeajaja”. – Eesti Sõna, 27. jaanuar 1943
  • „Boheem”. – Eesti Sõna, 21. oktoober 1943
  • ‑sk. [K. Kask]. „Eugen Onegin” avas teatrihooaja. – Õhtuleht, 10. november 1944
  • V. Belõi. Nõukogude muusika pidupäev. – Õhtuleht, 25. juuli 1945
  • B. Lukk. „Lakme” RAT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 20. oktoober 1951
  • F. Randel. „Rummu Jüri”. – Õhtuleht, 9. juuli 1955
  • L. Normet. „Hoffmanni lood” RAT „Estonias”. – Õhtuleht, 16. jaanuar 1958
  • L. Normet. Ungari operetti vaadates: [Kusagil lõunas]. – Rahva Hääl, 28. veebruar 1958
  • F. Randel. Rõõmustav ooperilavastus: [Tsaari mõrsja]. – Rahva Hääl, 3. september 1959
  • N. Goldschmidt. Priit Nigula 60-aastane. – ENSV Teatrid 1960, 1
  • V. Kivilo. Lõpetamata töö: [Kivilill]. – Noorte Hääl, 17. juuni 1961
  • Nekroloog. – Teatrimärkmeid 1961/62
  • Friedrich Nikolai (Priit Nigula) : in memoriam. – Noorte Hääl,12. juuni 1962

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M205

ETBL, 2000 (M. Topman); EMBL, 2007 (E. Pilliroog)