Nigu, Leenu

Leenu Nigu (18. IX 1983 Tartu), teatrikriitik ja -uurija, tõlkija. Eesti Teatriliidu ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse liige (2013). 

Lõpetas 2005 semiootika ja kulturoloogia erialal Tartu Ülikooli, omandas 2008 samas magistrikraadi. Õppinud Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktoriõppes.

Töötanud Estonias ning Varraku ja Rahva Raamatu kirjastuses. Tõlkinud portugali keelest ilukirjandust (José Eduardo Agualusa „Minevike müüja”, 2011; Clarice Lispectori „Tähetund”, 2017; Alberto Mussa „Qāfi mõistatus”, 2019; José Luís Peixoto „Ei ühtki pilku”, 2021). Avaldanud aastast 2008 tantsukriitikat, edendanud kaasaegse tantsu mõtet (arutelu „Suud puhtaks! Ehk kuidas ma vaatan tantsu?”, 2010, koos Lea Tormisega; vestlussari „Sõltumatu tantsu arutelu”, 2021).

Artikleid

• Ihu märgid: tantsulava semiootika ja fenomenoloogia kohtumispaigana. – Acta Semiotica Estica 2008, 5
• Kahe karnevali vahel. – Teater. Muusika. Kino 2008, 3
• Kontseptuaalne tants ja tantsu kontseptsioon. – Teater. Muusika. Kino 2008, 7
• „Uus tants 9” – kirju ja elujõuline. – Teater. Muusika. Kino 2009, 5
• „Petruška pärastlõuna”. – Teater. Muusika. Kino 2010, 6-7
• Tulevikul puudub personaalsus. – Teater. Muusika. Kino 2010, 10
• Isiklikud katastroofid köögis ja mujal – armastuse võimalikkusest soorolli soos. – Teater. Muusika. Kino 2011, 2
• Kaasaegse tantsu taltsutamine. – Postimees, 7. juuni 2011
• Eneseeitusest elujaatuseni. – Teater. Muusika. Kino 2011, 11
• Elusad kehad Hiina toas. – Sirp, 27. aprill 2012
• Messianistlik patukott. – Eesti Ekspress, 24. mai 2012
• Piiriküsimuse ammendumine tantsukunstis. – Teatrielu 2014
• Igatsus tumeda vaikuse järele. – Teater Muusika. Kino 2014, 3
• Kui liigutus ja idee ei tühista teineteist. – Sirp, 20. märts 2015
• Autoritrupist eriilmelise repertuaariga balletikompaniiks. – Estonia ballett 100. Koostaja L. Viru. Tallinn, 2018
• Millega tegeles nüüdistants 2018. aastal? – Tantsukuukiri 2019, 86 (aprill)

Välislinke

• Üks lugu. Leenu Nigu. – Vikerraadio (2020)
• Leenu Nigu Eesti Teadusinfosüsteemis

ETBL, 2014 (M. Pesti); täiendatud 2021