naturalism, filosoofias maailmakäsitus, mis samastab kogu olemasoleva loodusega ning taotleb kõigi nähtuste, sh inimese ja tema vaimuilma ning ühiskondlike suhete seletamist ainuüksi loodusseadustega.

• Kirjanduses 1870. aastail Prantsuse kirjanduses alguse saanud, 20. sajandi alguses hääbunud, kuid kestva järelmõjuga kirjandusvool. Naturalismi esteetika eeldab täpset ja erapooletut kirjeldust ning seostab inimese saatuse füsioloogiliste protsesside, pärilikkuse ja keskkonna mõjuga. Tähtsaim esindaja Émile Zola.
• Kunstis kujutusviis, mis seisneb tegelikkuse võimalikult truus jäljendamises. Ei väldita ka juhuslikku ja inetut.

VE, 2006