Tagasi ETBL-i avalehele

Must jaanuar Bakuus

Must jaanuar (aserbaidžaani Qara Yanvar), Nõukogude Liidu sõjaline sekkumine Aserbaidžaani demokraatliku opositsiooni mahasurumiseks Bakuus 20.–21. jaanuaril 1990.

1989. aasta lõpus muutusid järjest tugevamaks Aserbaidžaani elanike nõuded suurema enesemääramise järele. Samal ajal teravnes Armeenia ja Aserbaidžaani vastasseis Mägi-Karabahhi pärast. 1989. aasta lõpuks oli Bakuusse kogunenud arvukalt Armeeniast põgenenud aserbaidžaanlasi. Detsembris toimusid valitsusvastased väljaastumised Nahhitševanis, mis kulmineerusid 31. detsembril massilise piiriületamisega Iraani-NSV Liidu piiril (seda päeva tähistatakse ülemaailmse aserbaidžaanide päevana). 11. ja 13. jaanuaril toimusid Bakuus Aserbaidžaani Rahvarinde algatusel miitingud, kus nõuti Aserbaidžaani NSV valitsuse tagasiastumist ja elanikkonna turvalisuse tagamist Nahhitševanis ja Mägi-Karabahhis. 17.–19. jaanuaril toimusid rahvakogunemised Bakuus ja mitmes teises linnas, 18. jaanuaril algas üldstreik. 16.–19. jaanuaril koondati Bakuu ümbrusse umbes 50 000 Nõukogude armee sõdurit, kes olid saabunud NSV Liidu erinevatest piirkondadest. 19. jaanuaril alustasid Nõukogude armee väeosad sissetungi Bakuusse. Kokku toodi linna umbes 20 000 sõdurit. Väed sisenesid ilma Aserbaidžaani NSV Ülemnõukogu Presiidiumi loata. Sissetungile järgnenud kokkupõrgete tulemusena hukkus 21. jaanuari hommikuks 130 kuni 170 ja vigastada sai kuni 800 inimest. Kõik kannatanud olid tsiviilisikud: noored, vanemad inimesed, naised ja lapsed. Sõjaväelaste seas kannatanuid ei olnud. Linnas kehtestati erakorraline seisukord. NSV Liidu kaitseminister Dmitri Jazov selgitas ajalehes Izvestija, et armee tegevus taotles võimule pürgiva rahvarinde purustamist. 22. jaanuaril toimus tragöödia ohvrite ühine matusetseremoonia, milles osales suurem osa Bakuu elanikkonnast. Hukkunud maeti Kirovi kalmistule, mis nimetati hiljem ümber Märtrite alleeks. 20. jaanuaril hukkunud kuulutati kangelasteks, kes surid oma riigi iseseisvuse eest. 20. jaanuari mälestatakse Aserbaidžaanis riikliku leinapäevana. Bakuu metroojaam kannab „20. jaanuari” nime. Bakuus on 20. jaanuari mälestussammas (avatud 2010).

Nõukogude sõjatehnike Bakuus 1990. aasta jaanuaris

21. jaanuari hommik Bakuus pärast sõjaväe linna sissetoomist.

20. jaanuari memoriaal Bakuu (avatud 2010, Arhitekt Ədalət Məmmədov, kujurid Cavanşir Dadaşov ja Azad Əliyev).

Loodud 2015