Mogulite riigi lipp

Mogulite riik, riik Indias, mida 1526–1858 valitses Suurmogulite dünastia. Riigi rajas Babur, kes 1526 purustas Delhi sultanaadi ja kindlustas aastaks 1530 Põhja-Indias võimu. Sõjaväe ja valitseva ülikkonna tuumikuks olid peamiselt Kesk-Aasiast ja Afganis­tanist pärit islamiusulised siirdlased. Humajuni ajal laiendasid muslimid oma võimu enamikule Põhja-Indiale. Mogulite riik saavutas suurima poliitilise ja majandusliku võimsuse hindudega leppimist taotleva Akbari ajal. Tema poliitikat jätkasid Džahangir [1605–27] ja Šahh Džahan, uuendati riigi haldussüsteemi ja kehtsetati ususallivus. Aurangzebi ajal tekkist sisekriis, mis väljendus usulistes vastuoludes ja hinduisulike marathide ülestõusudes, ta püüdis või­mu kindlustada peamiselt sõdadega. Pärast teda keskvõim nõrgenes ja hulk piirkondi iseseisvus (nt Ben­gal 1740). 17. sajandil rajas Mogulite гiigis tugipunkte Inglise Ida-India Kompanii, kes allutas 18. sajandil ja 19. sajandi I poo­lel oma võimule kõik Mogulite riigi valdused. 1765. aastast olid Suurmogulid inglaste vasallid. Mogulite viimane esindaja Bahadur-šahh II [1837–58] kõrval­dati pärast India ülestõusu.

Kirjandus

• I. Prasad. The Mughal empire. Allahabad, 1974
• A. Eraly. Keisrid paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga. Tallinn, 2008

EE 6, 1992