Aurangzeb (3. XI 1618 – 3. III 1707), India suurmogul 1658–1707. Hakkas valitsema, vangistanud 1657 oma isa Šahh Džahani ja mõrvanud vennad. Jäiga ja sallimatu sunniidina tegi ta lõpu ususallivusele ja algatas hindude tagakiusamise. Pidevais sõdades kindlustas ta oma võimu Põhja-Indias, liidendas Bijapuri ja Golkonda ning võitles raadžputtide ja marathidega. Tema ajal saavutas Mogulite riik suurima ulatuse ja sõjalise võimsuse, kuid minetas lõplikult sisemise ühtsuse. Poliitiline ja usuline sallimatus valmistas ette selle allakäigu.

EE 1, 1985