Martna, Mihkel

Mihkel Martna (17. IX 1860 Paimpere, Veltsa vald – 24. V 1934 Tallinn), poliitik ja ajakirjanik, Tartu Ülikooli (TÜ) audoktor (1930). Ametlik haridustee piirdus 5-klassilise külakooliga, oli iseõppija. Töötas 1885–1903 maalrina Tartus, õppides ühtlasi saksa käsitööliste seltsi õhtukoolis ning kuulates TÜ-s rahvalikke loenguid. Oli 1903–05 Tallinnas trükikojaomanik, mõnda aega ka ajalehe Teataja toimetuse liige. Oli juba 1880. aastail Tartus tutvunud marksismiga, tegi kaastööd ajalehele Virulane. Kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööliste Ühisusse (ESDTÜ). Osales 1905 revolutsioonilises liikumises ning vangistati. Viibis 1906–17 paguluses (Šveitsis, Saksamaal, Norras, Peterburis, Soomes jm). Peterburis olles toimetas 1906/07. aasta talvel ajalehte Kiir. Võttis 1910 ESDTÜ Tallinna osakonna esindajana osa Kopenhaagenis toimunud II Internatsionaali kongressist. 1908–17 Šveitsis viibides õppis vabakuulajana Berni ja Zürichi ülikoolis, tegi kaastööd Soome sotsiaaldemokraatlikule ajakirjandusele ja valgustas Esimese maailmasõja ajal Saksa ajakirjanduses Baltikumi olusid. Oli 1917 Tallinna linnanõunik ja linnavolinik. 1918 viibis Eesti välisdelegatsiooni liikmena Kopenhaagenis. Asutas 1919 Eesti sõjavangide kojusaatmiseks Berliinis Eesti sekretariaadi. Oli Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise rajajaid ning arendajaid, Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei asutajaid ning selle pahempoolse tiiva juhte. Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liikmena (seejuures III ja IV Riigikogu esimese abiesimehena) oli Martnal suuri teeneid Eesti Vabariigi poliitilise elu kujundamisel.

Avaldanud rohkesti sotsiaalprobleeme ning sotsialistlikke ideid propageerivaid raamatuid ja artikleid. Tõlkinud sotsiaaldemokraatlikku kirjandust: „F. Mehring'i Saksa ajalugu peale keskaja lõppu: Juhtnööriks õpetajatele ja õppijatele” I (1920), Karl Kautsky „Kudas maailma sõda tekkis” (1920). Oli 1909 Tallinnas ilmunud Soome majandust, poliitilisi olusid ja kultuuri tutvustava teose „Soome” toimetaja. Pani ajalookirjanduses aluse 1905. aasta sündmuste käsitlemisele, oli 1905. Aasta Seltsi asutajaid.