magister (ld ’õpetaja’), 1. kõrgem riigiametnik Vana-Roomas ja Bütsantsis. – 2. keskajal õpetaja; ilmaliku või usuühingu eestseisja. – 3. akadeemiline kraad, mis antakse kõrghariduse teise astme õppekava läbinud ja magistritöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule.

VE, 2006