Tagasi ETBL-i avalehele

Magalhãesi väin

Magalhãesi väin

Magalhãesi väin [-ljainš] eraldab Tulemaad Lõuna-Ameerika mandrist ning ühendab Atlandi ja Vaikset ookeani; pikkus 315 miili, väikseim laius 2,2 km (1,8 miili), suurim sügavus 1170 m, laevatee väikseim sügavus 31 m. Väina laiemas idaosas on peamiselt madalad kaldad, fjorditaolises lääneosas 900–1200 m kõrgused kaljuseinad. Kogu aasta on ilm valdavalt sajune, jahe ja tuuline. Eriti marulised on Magalhãesi väina lääneosas Andidelt alla sööstvad tuuleiilid. Loodehoovuste kiirus võib kitsamates kohtades küündida 8–12 sõlmeni. Varjulisi ankrukohti on vähe, laevatee lähedal karid ja madalad. Tähtsaim sadam Punta Arenas (Tšiili).

Väina avastas 1520 ja läbis esimesena portugallane Fernão de Magalhães. Raskete sõiduolude tõttu eelistasid purjelaevad sõita läbi Drake'i väina ümber Hoorni neeme, alles aurikute ilmumisega elavnes liiklus Magalhãesi väinas .

VE, 2006; MerLe, 1996; muudetud 2011