Maasik, Maie
Maie Maasik (aastast 1954 Aavik; 3. VI 1931 Tartu –11. IV 1999 Tartu), tantsija. Eesti Teatriliidu liige (1956). Ema õmbleja.
Alustas balletiõpinguid 1942 Vanemuise õpperühmas, lõpetas 1950 Tartu 2. Keskkooli ja 1952 Leningradi koreograafiakooli. Oli 1947–65 (vaheaegadega) Vanemuise balletisolist ning 1953–80 tantsuõpetaja ja ballettmeister‑repetiitor.
Osi
- Saarepiiga (E. Kapi Kalevipoeg, 1950)
- Zarema (Assafjevi Bahtšisarai purskkaev, 1950)
- Paraša (Glieri Vaskratsanik, 1952)
- Süimbike (Jarullini Šurale, 1954)
- Ino (Nielseni Lakšmi, 1955)
- Peretütar (Itaalia capriccio, Tšaikovski muusika, 1955)
- Klaara (Tšaikovski Pähklipureja, 1955)
- Esmeralda (Pugni, Drigo ja Glieri Esmeralda, 1957)
- Tiina (Austeri Tiina, 1958)
- Roheline tüdruk (Peer Gynt, Griegi muusika, 1959)
- Kratt (Tubina Kratt, 1961)
- Jeanne d’Arc (Peiko Orléans’i neitsi, 1962)
- Mehmene Banu (Melikovi Legend armastusest, 1964)
- Franziska (Ilusal sinisel Doonaul, Straussi muusika, 1965)
Kirjandus
- S. Vissak. Nii sai temast baleriin. – Edasi, 19. august 1956
- A. Ekston. „Esmeralda“. – Sirp ja Vasar, 4. mai 1957
- L. Tormis, V. Kivilo. Rahvamuistendid muusikas ja tantsukeeles. – Sirp ja Vasar, 23. juuni 1961
- H. Aassalu. Vanemuislaste Orléans’i neitsi. – Õhtuleht, 4. juuni 1963
- V. Pütsep. Pedagoog-repetiitor Maie Maasik. – Noorte Hääl, 10. märts 1973
- H. Aassalu. Esitantsija Elena Poznjak‑Kõlar. Tallinn, 1995
- H. Aassalu. Maie Maasiku portree eskiis. – Kultuurileht, 2. august 1996
- K. Haan. [Nekroloog]. – Eesti Päevaleht, 16. aprill, 1999
EE 14, 2000; ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2017