Tagasi ETBL-i avalehele

Maasik, August

Maasik August

August Maasik (ameerikapäraselt Gus Masik; 1. X 1887 Laiuse kihelkond, teistel andmetel Tarakvere vald, Palamuse kihelkond – 14. V. 1976 Seattle), Eesti päritolu Kanada polaaruurija. Siirdus 17-aastaselt (1904) merele ning jõudis 10 aastaga laevapoisist tüürimeheks. Jäi elama Alaskale, töötas seal kaluri, lootsi ja kullakaevurina, laevade ja lennukite päästeteenistuses jm. Küti ja teejuhina töötades sai ta heaks polaaralade tundjaks ning võeti polaaruurija Vilhjalmur Stefanssoni (1879–1962) kolmandasse (1917–18) ekspeditsiooni, mis uuris Beauforti mere piirkonda ning rajas seal 1918 maailma esimese triivjaama. Osales 1928 Georg Hubert Wilkinsi ja Carl Ben Eielsoni (surnud 1929) transarktikalennu (Barrow–Teravmäed) ettevalmistamises. Töötas seejärel tüürimehena kaubalaevadel Kaug-Idas ja Alaskal või juhtis oma kalalaeva. Jäi 1948 paikseks ja asus elama Seattle’i (USA). Temast on kirjutanud oma reisiraamatutes Vilhjalmur Stefansson („The friendly Arctic”, 1921) ja šoti geobotaanik Isobel Wylie Hutchison („Arctic nights’ entertainments”, 1935).

Tema nime kannab jõgi (Masik River) ja mäekuru Banksi saarel.

Kirjandus

  • V. Stefansson. The friendly Arctic: the story of the five years in polar regions. New York, 1921
  • I. W. Hutchison. Arctic nights' entertainments: being the narrative of an Alaskan-Estonian digger August Masik as told to Isobel Wylie Hutchinson during the Arctic night of 1933–1934 near Martin Point, Alaska. [koostöös August Masik, Isobel Wylie Hutchinson] London, 1935
  • Eestlane – kangelane põhjamaa jääs ning öös. – Postimees nr 164, 19. juuni 1935, lk 5
  • Eesti seikleja põhja jääs. – Postimees nr 165,  20. juuni 1935 kuni Postimees nr 175,  1. juuli 1935 (järjejutt, lk 5)
  • T. Speek. Kahekesi Kanada kõnnumaal: Leedi ja Bolševiku lugu. – Eesti Naine 3, 2008

EE, 14, 2000; MerLe, 1996; muudetud 2011