maapäev (sks Landtag)

1. üldine ehk ühine maapäev, maahärrade ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine. Vana-Liivimaa maapäevad (1419–1516). 
2. Poola võimu aegses Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis koosnes maapäev aadli ja linnade esindajatest.
3. 16.–17. sajandist aastani 1920 Eesti-, Kura-, Liivi- ja Saaremaa rüütlimõisavaldajate (aastast 1783 -omanike) kokkutulek, rüütelkonna kõrgeim organ (vt Liivimaa maapäev).
4. 1809–1906 Soome autonoomse suurvürstiriigi (vt Soome, ajalugu) seisuslik seadusandlik organ (soome k maapäivät, hiljem valtiopäivät; rootsi k Finlands Lantdagar), võttis üle Rootsi Riksdagi rolli Soome aladel. 1906 kinnitati Soomes uus põhiseadus, mis andis üldise valmisõiguse ja asendas seisusliku maapäeva valitava Eduskunnaga.
5. Saksamaa (19. sajandi keskpaigast aastani 1934 ja aastast 1945 Saksamaa liidumaade), Austria (19. sajandi keskpaigast aastani 1938 ja aastast 1945) ja 1949–52 Saksa DV maade (liidumaade) seadusandlik organ.
6. Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu mitteametlik nimetus.

EE 12, 2003