Lääts, Heli
Heli Lääts (24. VI 1932 Kuressaare – 16. II 2018), levilaulja (metsosopran), Peeter Sauli abikaasa. Lõpetas 1960 lauluerialal (Tiit Kuusiku klass) Tallinna Riikliku Konservatooriumi, sai esimese eesti lauljana estraadi- ja kammerlaulja kutse. Oli 1957–87 Eest NSV Riikliku Filharmoonia solist ja 1966–74 samas estraadistuudio pedagoog. Saanud lauluvõistlustel auhindu, sh 1957 Moskvas ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil ja 1958 üleliidulisel estraadiartistide võistlusel ning parima solisti preemiaid A. Oidi võistluskontsertidel ja „Tippmeloodia” lauluvõistlustel.
Lääts oli Eesti tuntuimaid, staažikaimaid ja isikupäraseimaid levilauljaid, esinenud ka kammerlauljana, osalenud estraadietendustes („Topeltkokteil” koos Eino Baskiniga Vanalinnastuudios), esitanud lastelaule. Kuulus 1953–56 Eesti Raadio naisansambli ja 1957–61 ER-i naistrio koosseisu, oli 1957–74 Emil Laansoo ansambli solist. Esinenud ka välisriikides (Soomes, Ungaris, Jugoslaavias, USA-s, Kanadas, Inglismaal, Saksamaal, Belgias, Sri Lankas jm).
Kaunitämbrilise häälega ja sisuka repertuaari tundeküllase esitusega saavutanud suure populaarsuse. Repertuaar on lai, ulatudes vanadest romanssidest ja rahvalauludest muusikalimeloodiate ja Eurovisioni lauluvõistluse parimate lauludeni, olnud paljude eesti heliloojate laulude esmaesitaja (sh Evald Vainu „Ei kunagi”, „Kuidas siis mitte kevadest laulda” ja „Ununesid sõnad”, Boris Kõrveri „Tallinn, mu Tallinn” ja „Kevade lauluke”, Arne Oidi „Ära võõraks jää”, Kustas Kikerpuu „Sa äratasid minus luiged lendu”, Valter Ojakääru „Ööviiul” ja „Oma laulu ei leia ma üles”). Salvestisi rohkesti Eesti Raadios (peamiselt koos ETV-ER-i estraadiorkestriga P. Sauli juhatusel) ja paljudel helikandjail, sh soolo-CD „Eesti kullafond. H. Lääts – 76 parimat laulu” (Hitivabrik, 2004). Muusikafilmid „Hõbelaev” (ETV, 1973, režissör Jüri Müür) ja „Läätse valemi tõestamine” (ETV, 1999, režissör Priit Hummel).
Eesti Teatriliidu (1967) ja Eesti Esitajate Liidu liige (2003). Eesti NSV teeneline kunstnik (1970), Eesti NSV rahvakunstnik (1976), Tallinna aukodanik (2003), Valgetähe V klassi teenetemärk (2004).
Kirjandus
- Meie sõbrad, meie tuttavad. III (1980)
- E. Naaber. Vikerkaare saladus (Kuressaare, 1995)
- U. Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud (1995)
- A. Erm. Polkast rokini 2 (1989)
EMBL I, 2007 (A. Vahuri); muudetud 2018