Loodusvarade Instituut

Loodusvarade Instituut, lühend LI, 1937 Tallinnas asutatud rakendusteaduslik uurimisasutus, mille ülesanne oli loodusvarade ja toorainete ning nende kasutamisega seotud teaduslike, tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete küsimuste uurimine. Instituut oli organiseeritud sarnaselt akadeemiaga, tal oli arvukas liikmeskond (täiskogu), tema koosseisu võis riigipea nimetada kuni 50 liiget ja täiskogu ise valida samuti kuni 50 liiget (kaasa arvatud auliikmed). Täiskogu liikmed moodustasid 10 sektsiooni: geoloogia ja pedoloogia, meteoroloogia, klimatoloogia ja hüdroloogia, bioloogia-, metsandus-, põlevkivi-, turba-, ehitusmaterjalide, anorgaanilis-keemilise tehnoloogia, orgaanilis-keemilise tehnoloogia ja käitiste organisatsiooni ning ratsionalisatsiooni sektsioon. Uuriti ehitus- ja tee-ehitusmaterjale ning põlevkiviõli ja turba töötlemist; tehti limnoloogilisi töid, selgitati põhjaveevaru suurust ning sademete ja lumikatte määra, alustati Eesti veekogude kaardistamist; olulisi töösuundi oli ka metsatöötlemise ja põlevkivitootmise ratsionaliseerimisvõimaluste uurimine. Uurimused avaldati „Loodusvarade Instituudi avaldistes”. LI nõukogu esimees oli Paul Kogerman, direktor Johannes Hüsse. Pärast 1940. aastat on LI kandnud mitmesuguseid nimetusi (nt Tööstustehniline Instituut ja Tööstuslike Uurimiste Instituut).

EE 12, 2003