Nimi	Avtroil, Lennuk
Laeva tüüp	hävitaja
Ehitatud	1913–17
Veeväljasurve	1350 t
Pikkus	107 m
Laius	9,5, m
Süvis	3 m
Peamasinate võimsus	32 700-hj (24 035-kW) auruturbiinid
Kiirus	32 sõlme
Relvastus	viis 102-mm suurtükki, 40-mm õhutõrjesuurtükk, 2 kuulipildujat, kolm 3-torulist torpeedoaparaati, 80 miini
Meeskond	170 inimest

Lennuk, hävitaja (miiniristleja) ehitatud 1913–17 Tallinnas Bekkeri tehases (esialgne nimi Avtroil).

Oktoobris 1917 võttis Avtroil osa Lääne-Eesti saarestiku lahingutest. Oktoobripöörde ajal seisis Helsingis, kus ta madrused osalesid revolutsioonilises tegevuses; Jääretke ajal viidi Kroonlinna. Novembris-detsembris 1918 võttis Avtroil osa Eesti vägede vastasest lahingutegevusest. 27. XII 1918, pärast lahinguretke Tallinna lahele, langes Mohni saare lähedal koos hävitajaga Spartak (hilisem Wambola) Briti laevastiku kätte. 2. I 1919 anti Avtroil Eestile ja nimetati Lennukiks.

Lennuk oli Eesti vabariigi suurim sõjalaev, võttis osa Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehr’i-vastasest lahingutegevusest.

Pärast sõja lõppu käis mitmel välisvisiidil.

1933 müüdi koos hävitajaga Wambola 1,53 miljoni krooni (606 kg kulda) eest Peruule. Peruu laevastikus sai nimeks Almirante Guisse ning teenis seal 20 aastat.

Kirjandus

M. Õun, M. Jürjo, H. Ojalo. Lennuki ja Wambola lugu: aeg, sündmused, inimesed 1915-1954. Tallinn: Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, 2012

MerLe, 1996