23. II 1947. Heinrich Laretei Stockholmi kontserdihoone kõnepuldis Eesti Rahvusfondi korraldatud Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel. Esimest korda peetakse aktus Stockholmi kesklinnas asuva kontserdihoone suures, 2000-kohalises saalis.

Johannes Kaiv (paremal), Eesti peakonsul USA-s ja endine saadik Rootsis Heinrich Laretei Stockholmi (juuli 1952).

Heinrich Laretei (4. I 1892 Õisu –3. IV 1973 Stockholm), riigitegelane ja ohvitser, erialalt jurist, Käbi Laretei isa.

Õppis 1903–13 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, 1913. aastast kuni Esimese maailmasõja alguseni Peterburi ülikoolis. 1920–23 õppis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas.

Astus vabatahtlikuna Vene armeesse, teenis 24. suurtükiväe brigaadis Luugas, mille koosseisus osales 1914–17 Esimeses maailmasõjas. 1917–18 Eesti Komitee (Petrogradis) sekretär ja Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee (Petrogradis) esimees. 1918–20 osales Vabadussõjas 4. jalaväepolgu rooduülema ning 1. suurtükiväepolgu 3. patarei, tagavarapatarei ja -divisjoni ülemana. Augustist 1920 arvati reservi kaptenina.

Töötas 1921–23 Tartus Postimehe toimetuses.

Kuulus 1923. aastast Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liitu, samal aastal valiti selle esindajana Riigikogusse, 1924 liitus asunikkude erakonnaga. Oli 1925–26 põllutöö- ja 1926 siseminister, 1926–28 Eesti saadik NSV Liidus ja 1928–31 Leedus, 1931–36 välisministeeriumi poliitilise oskonna direktor, 1933–36 välisministri abi, 1936–40 Eesti saadik Rootsis, Taanis ja Norras. Keeldus 1940 Eestisse tagasi tulemast, mõisteti tagaselja surma.

Riigikogu II ja III koosseisu liige.

Aastast 1940 pidas Rootsis aiandusäri. Oli Eesti Rahvusfondi ja Rootsi Eestlaste Esinduse rajajaid, ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajaid.

Välislink

• Heinrich Laretei Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

EE 12, 2003; muudetud 2013