Kõiv, Eino

Eino Kõiv (28. II 1926 Sadala vald – 13. XI 2016 Krootuse), dekoraator ja näitleja. Isa sepp. Priit Kõivu isa.

Lõpetas 1943 Tartu Tööstuskeskkooli 9. klassi. Teenis 1944–50 Nõukogude armees, töötas 1951–70 maalrina, oli 1970–78 Vanemuise butafoor-dekoraator, 1978–85 tuletõrjeülem ja 1985–2004 tuletõrjevalvur. Mängis Vanemuise lavastustes ja aastast 1960 ka Vilde-nimelises Rahvateatris. Tegutses 1990–2005 lõõtspillimängijana (ilmunud helikassett).

Osi

• Punane Surkkala (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1981)
• Talumees (Kõivu ja Vahingu Faehlmann, 1982)
• Künka-Kaarel (Antoni Tuulemurd, 1983)
• Kõivu-Kaarel (Lille Jaan Vaarandi 99 päeva, 1984)
• Lible (Lutsu ja Adlase Suvi, 1984)

Kirjandus

• Eino Kõiv peidab oma igatsused lõõtsalugudesse. Intervjueerinud J. Püttsepp. – Tartu Postimees, 28. oktoober 1999
• H. Ahland. Saja hobiga mees. – Videvik, 10. märts 2000

Eino Kõiv Vanemuise maalisaalis koos (üleval) Ilmar Märksi, Aare Paapi, dekoratsiooniõmbleja, (all) Mari Verme ja Lui Paaveliga (1973)

Eino Kõiv Vanemuise tuletõrjeülemana

Punane Surkkala – Eino Kõiv. Brechti „Härra Punttila ja tema sulane Matti” (Vanemuine, 1981)

Marta – Tiia Porss, Mart – Ao Peep, Künka-Kaarel – Eino Kõiv. Antoni „Tuulemurd” (Vanemuine, 1983)

Raivo Adlas, Eino Kõiv, Arnold Kasuk, Jüri Lumiste. Palamusel Adlase lavastust „Suvi” ette valmistamas (Vanemuine, 1984)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2016 (T. Truuvert)