Kohtla-Nõmme
 |  |
 |
| Kohtla-Nõmme üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 1032 |
| Pindala | 4,65 km2 |
| Vallavanem | Illart Jool |
| Maakond | Ida-Virumaa |
Kohtla-Nõmme, alev ja vald Ida-Virumaal Kohtla-Järve Järve linnaosast edelas; valla staatuse sai 25. VIII 1993 (tekkis alevvald).
Kohtla-Nõmme valla naaberomavalitsused on Kohtla ja Lüganuse vald ning Kohtla-Järve linn.
Tuhamägede tantsupidu
Rahvastik
| Kohtla-Nõmme elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 2000 | 1174 | 172 | 14 | 689 | 59 | 313 | 27 |
| 2010 | 1032 | 121 | 12 | 607 | 59 | 304 | 29 |
Viimase kahekümne aasta jooksul on valla rahvaarv langenud suhteliselt stabiilselt. Rahvaarvu languse peamiseks põhjuseks on olnud negatiivne iive, väljaränne (tingitud kohaliku majanduse muutustest, Kohtla kaevandus lõpetas töö) ja vananev elanikkond. Eestlaste osatähtsus valla rahvastikust oli 2008 67,7% (784), mis on sarnane Ida-Virumaa maavaldade keskmisega, kuid erineb suuresti linnade elanike rahvuslikust koosseisust. Vene rahvusest inimesi elas vallas 26,8% (311). Teiste rahvuste esindajaid elab vallas oluliselt vähem.
Ettevõtlus ja transport
| Kohtla-Nõmme töötajate jaotus tegevusalati (2000) | |
| Mäetööstus | 118 |
| Töötlev tööstus | 36 |
| Veondus, laondus ja side | 51 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 40 |
| Haridus | 42 |
| Töötajaid kokku | 396 |
Kohtla-Nõmme peamine tööandja oli aastatel 1937–2001 tegutsenud Kohtla kaevandus. Alev asub Tallinna–Narva raudtee ääres; alevis on Kohtla raudteejaam (11 km Jõhvist läänes), Kohtla-Järve kaugsidereleejaam (250 m kõrgune telemast; AS Levira omandis). Turismiga tegeleb Adrenaator Grupp OÜ (seiklusturism).
_M.JPG) Kohtla-Nõmme aherainemäe rekultiveerimine | _M.JPG) Kohtla-Nõmme kaevanduse endine rikastusvabrik ja veekogu, mille vald oma elanikele kaevas |
Haridus, kultuur ja tervishoid
Vallas on Kohtla Põhikool (2002/03. õa 117, 2009/10. õa 100 õpilast), lasteaed, Kohtla Kaevanduspark-muuseum, raamatukogu, noortekeskus, spordiklubi (sh talvekeskus ja rullsuusarada) ja lastekodu. Kohtla-Nõmme rahvamaja (endine Vilde-nimeline ametühinguklubi, ehitatud 1952) liideti 2007 kaevanduspark-muuseumiga. Tegeldakse seiklusturismiga, Kohtla-Nõmmel tegutseb hostel.
Kohtla-Nõmme alevis kasvab endises mõisapargis kaitsealune, mitme haruga tamm (ümbermõõt 4,58 m ja kõrgus 24 m). Vallas on perearstikeskus ja apteek.
 Kohtla Põhikool (2000) |  Kohtla Kaevanduspark-muuseum |  Kohtla Kaevanduspark-muuseum |
Ajalugu
Kohtla-Nõmme tekkis ühingu Gold Fields töölisasulana 1930. aastail. 1934 valmis hilisema autorehvide remonditehase territooriumil põlevkiviõlitehas (katsetehas rajati 1931 Olivere raudteejaama juurde). 1937 kaevandati põlevkivi karjäärist, samal aastal avati ka maa-alune kaevandus. 1940 moodustatud Kohtla Kombinaat reorganiseeriti hiljem Kohtla kaevanduseks, mis 2000 ühendati Aidu (endise Oktoobri) karjääriga.
Kohtla-Nõmme kandis 1945–59 Kohtla alevi nime (kuulus 1947. aasta lõpuni Virumaasse, seejärel oli Kohtla-Järve linna alluvuses). Haldusüksusena moodustati Kohtla-Nõmme 9. X 1990 (eraldati Kohtla-Järve linnast ja arvati alevina Ida-Virumaasse), 25. VIII 1993 sai ta valla (alevvalla) staatuse.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
