Hella Kink  (26. IV 1933 Tallinn – 9. VI 2014), geoloog ja loodushoidja, Aleksander Kingi tütar, geoloogia-mineraloogiakandidaat (1970, ENSV Teaduste Akadeemia geoloogia instituut).

Lõpetas 1956 Tartu Riikliku Ülikooli. Töötas 1956–62 Venemaal Krasnojarski Geoloogia Valitsuses geoloogina ja 1962–65 Eesti Põllumajandusprojektis insenerina, oli 1966–68 ENSV Teaduste Akadeemia geoloogia instituudi aspirant ja nooremteadur, 1970–73 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi teadur, 1973–2006 Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) geoloogia instituudi teadur. Oli ühtlasi 1968–78 Eesti Põllumajandusakadeemia üldgeoloogia ja hüdrogeoloogia õppejõud ja 1978–98 Tartu Ülikooli geoloogia kateedri hüdrogeoloogia õppejõud.

Uurimisalad: melioratiivne hüdrogeoloogia, hüdrogeoökoloogia, põhja- ja pinnavee kaitse, looduskaitsealade geoloogia ning hüdrogeoloogia. Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi koostajaid. 1985–90 Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige, Tallinna Looduskaitse Seltsi juhatuse mitme koosseisu liige. Eerik Kumari looduskaitsepreemia 1997. Umbes 250 teadustrükist.

Töid

• Veesäilitusalad tagavad puhta vee ka tulevikus. – Eesti Geoloogia Seltsi aastaraamat 27 (1992)
• Kunda piirkonna tööstusmaastik (1995, koostaja, autoreid)
• Eesti kaitsealad. Geoloogia ja vesi (1996, koostaja, autoreid)
• Pakri poolsaar – loodus ja inimtegevus (1996, koostaja)
• Loodusmälestised. Tallinn, 1–22 (1997–2011, koostaja ja autoreid)
• Pakri saared – loodus ja inimtegevus (1998, koostaja, autoreid)
• Eesti soode hüdrogeoökoloogia (1998, autoreid)
• Environmental impact of the former military base in the Pakri Peninsula. Estonia. – The Finnish Environment 1998, 214

Kirjandus

• Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995

Välislink

• Hella Kink Eesti Teadusportaalis

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000; muudetud 2014