Nikolai King (1900–73), piimandusteadlane ja biokeemik. Aastast 1944 Saksamaal, aastast 1951 Austraalias. Lõi võiteratekke teooria ja või pideva valmistamise meetodi, selgitas piimarasvakuulikeste membraani ehituse. 

(10. VIII 1900 Pärnu – 9. IX 1973 Melbourne), piimandusteadlane ja biokeemik, keemiamagister (1926); ehitusmeistri poeg. Lõpetas 1925 Tartu Ülikooli. Oli 1926–36 Piimasaaduste väljaveo kontrolljaamas esialgu keemik, hiljem asejuhataja, 1937–41 Õisu Piimanduse Katsejaama juhataja, 1941–44 Õisu Piimandusinstituudi asedirektor, 1938–41 ühtlasi ajakirja Piimandus vastutav toimetaja ja 1941–44 Tallinna Tehnikaülikooli biokeemiaprofessor. Lahkus 1944 Eestist, oli 1945–46 Balti ülikooli (Pinnebergis, Hamburgi lähedal) biokeemiaprofessor, töötas teadlasena 1946–51 Saksamaa Liitvabariigis, Hollandis ja Rootsis ning 1951–65 Melbourne'is Austraalia Liidu Teadusliku ja Tööstusliku Uurimise Asutuse piimandusosakonnas. 1962 oli Illinoisi, Michigani, Iowa ja Ohio osariigi ülikoolides külalisprofessor. Piimarasvakuulikeste membraani ehituse selgitamine ja võiteratekke teooria tegid ta rahvusvaheliselt tuntuks. Tema uurimistulemused (nt või pideva valmistamise meetod) on leidnud piimatööstuses üldist rakendust.

Töid

• The milk fat globule membrane and some associated phenomena (1955; vene keeles 1956)
• Some aspects of cheese structure. – Australian Journal of Dairy Technology 10, 1960
• The physical structure of butter. – Dairy Science Abstracts 4 (26), 1964

Autasud

• 1949 Stockholmi rahvusvahelise piimanduskongressi hõbemedal
• 1957 Austraalia Piimandustehnoloogia Seltsi hõbe-teenetemedal

Kirjandus

• K. Joost. Professor Nikolai Kingi teaduslik panus. – Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu aastaraamat XVI, 1980, lk 50–51
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000, lk 637–638

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (K. Martinson)