Alexander Friedrich krahv von Keyserling [kaiz-] (15. VIII 1815 Kabile, Kuramaa – 8. V 1891 Raikküla), baltisaksa loodusteadlane (bioloog, geoloog, maadeuurija) ning haridus- ja poliitikategelane, Eduard von Keyserlingi onu, Hermann von Keyserlingi vanaisa, dr. phil. (1840, Berliin), Peterburi Teaduste Akadeemia auliige (1887, korrespondentliige 1858), Berliini ülikooli (1841) ja Tartu ülikooli audoktor (1869).

Lõpetas 1840 Berliini ülikooli (õppis õigus- ja loodusteadust), sõbrunes õpingute ajal Otto von Bismarckiga. Koostas 1840 eelnenud uurimisreiside põhjal koos saksa zooloogi J. Blasiusega Euroopa imetajate ja lindude määraja. Oli 1840–50 Vene rahandusministeeriumi ametnik. Uuris Alpe, Püreneesid, Karpaate ning Lääne-Prantsusmaad, osales mitmes Venemaa-ekspeditsioonis. Avaldas 1845 Londonis kaheköitelise uurimuse „The geology of Russia in Europe and the Ural-Mountains”, mis sisaldab ka esimesi stratigraafilisi käsitlusi Eesti kohta. Korraldas 1843 Petšora jõgikonda ekspeditsiooni, kirjeldas esimest korda selle piirkonna geoloogilist ehitust (sai seda reisi kajastava raamatu eest 1846 Peterburi TA Demidovi-preemia). Elas 1847. aastast Raikküla mõisas, tegeles sõnajalgtaimede süstemaatika ja bioloogia teoreetiliste küsimustega (Charles Darwin pidas teda oma eelkäijaks). Oli 1852 ja 1856 kihelkonnakohtunik, 1857–62 Eestimaa rüütelkonna peamees, 1861–62 ja 1873–91 maanõunik, 1862–69 Tartu õpperingkonna kuraator (taotles ülikoolile suuremat autonoomiat), 1876–79 Eestimaa Põllumeesteseltsi president, 1859–62 ja 1890–91 Eestimaa Kirjanduse Ühingu president (1875 ühingu loodusteadusliku sektsiooni asutajaid), kammerhärra (1859).

Autasusid

• Püha Anna I järgu orden
• Püha Stanislavi I järgu orden
• Püha Vladimiri IV järgu orden

Kirjandus

• K. Kull. Keyserlingid Eestimaa bioloogias. – Eesti Loodus, 1982, 12
• L. Kongo, A. Rõõmusoks. Alexander von Keyserlingi elu ja tegevus. – Eesti Loodus, 1990, 12

Välislink

• Alexander von Keyserling Eesti Looduseuurijate Seltsi kodulehel

EE 14, 2000