Kassari
Kassari, saar Väinameres Hiiumaa kagurannikul, ühenduses Hiiumaaga Laisma ja Orjaku tammtee kaudu; pindala 19,3 km2, 280 elanikku (2000). Rannajoon (üle 56 km) on sopiline, rannikut liigestavad Orjaku säär (lõpeb klibulise Sääretirbina), Piibunina ja Tagaküla poolsaar. Hiiumaast eraldavad Kassarit kagus Jausa laht, läänes madalaveeline Käina laht ja kirdes Õunaku laht, rannikuvetes on umbes 40 laidu. Saart läbib kirde–edela-sihiline põikoos (Veskimägi, 15 m, Saaremägi 8,8 m). Loodusmaastikus valdavad ranna- ja puisniidud ning kadastikud. Kassaril on 4 küla: Esiküla (88 elanikku, 2000. aasta), Kassari (90 elanikku), Orjaku (69 elanikku) ja Taguküla (33 elanikku). Rohkesti on viljapuuaedu (eriti palju kasvatatakse ploomipuid). Kassari on tuntud turismi-, puhke- ja suvituspaigana. Siin asuvad Hiiumaa Muuseumi Kassari Ekspositsioonimaja, Aino ja Oskar Kallase suvemaja. 19. sajandi algul ehitatud Orjaku sadam on tänapäeval Käina valla hallatav paadi- ja jahtsadam. Kuulub Käina lahe – Kassari maastikukaitsealasse.
Ajaloost
Saar on kerkinud merest viimase 3000 aasta jooksul ja on nüüdisajal muutumas poolsaareks. Kirjalik esmamaining pärineb aastast 1564 (Kaskesara). Keskajal kuulus ordule, tolleaegne Orjaku saar oli koos Reigi laiuga Saare-Lääne piiskopi valduses.
Kirjandus
U. Kiisa. Kassari. Tallinn, 1985
MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011