Aleksander Kaelas (21. X 1880 Karksi vald – 19. IV 1920 Irkutsk), psühholoog, filosoof ja ühiskonnategelane. Lõpetas 1901 Riia Vaimuliku Seminari ja 1905 Moskva Vaimuliku Akadeemia, oli 1906–08 Kaluga Vaimuliku Seminari õpetaja, õppis seejärel Moskva ülikooli filosoofiateaduskonnas, pärast selle lõpetamist töötas Moskva ülikooli psühholoogiainstituudis assistendina, 1914–19 eradotsendina. Oli Georgi Tšelpanovi (Moskva ülikooli professor, vene eksperimentaalpsühholoogia rajajaid) õpilane ja kaastöötaja, täiendas end Leipzigis professor Wilhelm Wundti juures. 1919–20 Irkutski ülikooli dotsent ja lühikest aega psühholoogiaprofessor. Külastas 1918 Eestit ja otsustas kodumaale naasta. Valiti 1919 esimeseks Tallinna ja kogu Eesti piiskopiks (Eesti õigeusu kiriku pea) ning Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessoriks. Suri teel Eestisse tüüfusesse. Uurimusi (sh eksperimentaalseid) emotsioonide ja tahte psühholoogia kohta. Kaelase meelest ei määra emotsioone aistingud (neid on pidanud määravaks W. Wundt) ega perifeersed füsioloogilised protsessid (William James; Carl Lange, Taani psühholoog; James-Lange emotsioonide teooria), vaid motivatsiooniprotsessid, eriti motiivide omavahelise tasakaalu aste. Tõlkis venekeelset õigeusu kirjandust eesti keelde.

Töid

• К вопросу о генезисе эмоций. Статьи по философии и психологии (Moskva, 1916)
• О воле воспитания. Психология детей (Moskva, 1917)
• К вопросу о природе и выражении эмоций (анализ трехмерной теории чувствования Вундта. – Психологическое обозрение 1, 1918

Kirjandus

• K. Ramul. Professor Aleksander Kaelas. – Eesti Kirjandus 2, 1921, lk 54–61
• Igavene mälestus: Professor A. Kaelase surmapäeval. – Usk ja Elu 5, 30. aprill 1936, lk 75–76
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (R. Ruutsoo); muudetud 2011