kaanon, eeskirjalaadne üldtunnustatud tava; reegel, norm.

• Astronoomias varjutuste kaanon, päikese- või kuuvarjutuste kohta sajandite või aastatuhandete ulatuses olemasolev andmestik.
• Kunstis eeskiri, juhend; üldtunnustatud tava, mille järgimist peetakse kohustuslikuks.
• Muusikas imitatsiooni vorm mitmehäälses muusikas: järgmine hääl alustab meloodiat enne, kui eelmine on lõpetanud.
• Usuteaduses kiriku kindlaks määratud ja pühaks tunnistatud õpetuslike teoste kogu (Piibel); kirikuõiguses kirikukorraldust, haldust, kultust ja moraali reglementeerivad sätted (nt katoliku kiriku kanooniline õigus).

VE, 2006