August Jürima (aastani 1937 Jürman või Jürmann; 23. VIII 1887 Villakvere, Vaimastvere vald – 15. VI 1942 Vjatlag, Kirovi oblast, Venemaa), majandustegelane ja poliitik, elukutselt agronoom; taluniku poeg.

Õppis Vaali vallakoolis, Paide linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis, lõpetas 1914 Königsbergi ülikooli põllumajandusteaduskonna. Oli 1917–18 Pärnumaal agronoom, 1918 Pärnu maavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja, 1919 Pärnumaal Ajutise Valitsuse komissar, organiseeris enamlastevastast kaitset. Kuulus 1917 Eesti Maarahva Liidu asutajate hulka ja esindas seda Asutavas Kogus (1919–20); I–V Riigikogu liige (põllumeestekogude rühmas), II Riigikogu aseesimees. Oli 1929–31 teedeminister, 1931 põllutöö- ja majandusminister, 1932–33 majandusminister ja 1939–40 siseminister. Asutas majandusasutusi, oli pankade (1926–27 Eesti Panga, 1928–36 Põllumeeste Keskpanga, 1928–31 Pikalaenu Panga, 1934–40 Eesti Maakrediitseltsi) juhatuste liige ja esimees, 1935–40 Riigi Majandusnõukogu president, 1936–40 Põllutöökoja esimees, 1935–40 Rotary klubi president. Ministrina tegi teedereformi, korraldas ümber taludele laenu andmise korra ja piimaühisuste võrgu, tema olulisim teene oli põllumeeste poliitiline organiseerimine. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1940, suri vangilaagris.

Töid

• Lubi ja tesied maaparanduse ained (1915)
• Umbrohud ja nende hävitamine (1920)

Organisatsiooniline kuuluvus

• 1919–35 Üleriikliku Põllumeeste Esituse esimees
• 1937 Eesti-Läti Ühingu abiesimees
• 1938 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees
• 1935–40 Rotary klubi president

Kirjandus

• Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. Tallinn, 1939, lk 78
• Agraarteadus 1, 1996, lk 3–11

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (J. Kuum); muudetud 2013