Sillamäe jäätmehoidla: seal hoitakse ohtlikke jäätmeid

jäätmed, inimtegevuse tulemusena moodustunud ja kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on tekkekohas kõlbmatud, kuid mida võib kasutada mujal.

Ohtlikkuse poolest tehakse vahet tavajäätmetel ja ohtlikel jäätmetel. Ohtlikud on jäätmed, mis võivad kahjustada tervist ja keskkonda.

Tekkekoha alusel jaotatakse jäätmed olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini- ehk tervishoiu- ja kaevandamisjäätmeteks ning ehitus- ja lammutusprahiks.

Olmejäätmed, sh köögijäätmed, koosnevad kodumajapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud jäätmetest, mis on koostise ja omaduste poolest samalaadsed. Olmejäätmete seas võib olla ka ohtlikke. Üldkeele sõna prügi (leidub juba Wiedemanni sõnaraamatus) on seaduskeeles asendatud sõnaga „jäätmed”, ametlikus jäätmenimistus on „olme­prügi” nimetatud „segaolmejäätmeteks” (ingl mixed municipal waste). Sageli räägitakse ja kirjutatakse tarbimisjäätmetest, s.t tarbekaupadest tekkinud jäätmetest. Asulates koguneb haljastujäätmeid: muruniiduseid, puuoksi jms.

Füüsikalise oleku poolest võivad jäätmed olla tahked, püdelad, vedelad või gaasilised ning omadustelt põlevad, biolagunevad või püsivad.

Põllumajandusjäätmed jagunevad taimekasvatus- ja loomapidamisjäätmeteks, viimaste hulka kuuluvad näiteks sõnnik ja lõpnud loomad.

Biolagunevaid jäätmeid, mis lagunevad aeroobselt (kompost) või anaeroobselt (biogaas), ei lubata lähitulevikus enam prügilasse ladestada.

Püsi- ehk inertjäätmed ei saasta keskkonda ega ohusta tervist. Füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegu­rite toimel nad prügilas oluliselt ei muutu (nende hulka kuulub enamik lammutusprahist).

Erijäätmeteks nimetatakse jäätmeid, mille käitlemiseks on vaja erivõtteid. Peale ohtlike jäätmete kuuluvad erijäätmete hulka suurjäätmed, need on majapidamisjäätmed (näiteks mööbliesemed), mis ei mahu prügikonteinerisse ning mida peab eraldi vedama, siia kuuluvad ka nn valgeromu (äravisatud, harilikult valgeks värvitud plekist kodumasinad, samuti romusõidukid, vanad rehvid, teravad ja torkivad esemed) ning elektroonikaromu (kasutuks muutunud elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende jäätmed).

Koht, kus taaskasutatavaid ja ohtlikke jäätmeid elanikkonnalt vastu võetakse, vajalikul ja või­malikul moel lammutatakse ning kasutamiskõlblikud materjalid taaskasutusse suunatakse on jäätmekeskus.

Välislingid

• Jäätmed ja jäätmekäitlus Keskkonnaministeeriumi kodulehel
• Jäätmed ja jäätmekäitlus portaalis Eesti.ee
• Jäätmed ja loodushoid. – Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni kirjastuse väljaanne. Tartu-Tallinn, 2002

EME 2, 2009 (A. Maastik)