Jäämägi Baffini saare lähedal

Fotomontaaž jäämäest, mis näitab veepealse ja veealuse osa suurust

 jäämägi (ingl iceberg, vn айсберг), mandriliustiku küljest murdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. Enamik jäämägesid moodustub Antarktise šelfiliustikest (jäämäe kõrgus veepinna kohal ulatub kuni 100 m), Gröönimaa ja Arktika saarestiku jääliustikest (jäämäe kõrgus veepinna kohal kuni 70 m). Veepinna kohal on vaid 1/9–1/8 jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu pöörduvad jäämäed aeg-ajalt kummuli. Põhja-Atlandil kannavad Ida-Grööni ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40–50° pl-ni. Näiteks Antarktikas tekkinud jäämägi jõudis 1894 koguni kuni 26° ll-ni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid kõige rohkem veebruarist oktoobrini. Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavuse korral raskesti märgatavad, ohustavad nad laevaliiklust. Nii hukkus reisilaev Titanic 1912 jäämäega kokkupõrke tagajärjel.

Jäämägede olukorda saab tänapäeval jälgida satelliitidelt. Seni teada olev suurim jäämägi (11 000 km², nimetati B-15) eraldus 2000. aastal Antarktises Rossi šelfiliustikust. Rossi merest Vaikse ookeani suunas triivides see lagunes algul kaheks ja 2011. aastaks on see lagunenud veel väiksemateks tükkideks.

MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011