Jansons, Viesturs

Viesturs Jansons (23. VII 1958 Riia), tantsija, tantsuõpetaja. Läti Teatriliidu (1978), Eesti Teatriliidu ja Eesti Balletiliidu liige. Isa merevaigumeister, ema raamatukoguhoidja. Abikaasa Kaie Kõrb.

Lõpetas 1976 Riia koreograafiakooli. Olnud 1976–91 Läti Rahvusooperi ning 1991–96 ja 1997–2001 Estonia balletisolist, 1996–97 Läti Rahvusooperi balletitrupi kunstiline juht. Esinenud Riias sooloõhtuga (1989). Hiljem töötanud Tallinna Balletikoolis klassikalise tantsu õppejõuna, olnud mitme lennu erialaõppejõud. Tema õpilased on Ott Müür, Oleg Mikhaylov, Mehis Saaber, Viktor Kurõljov, Ragnar Soonik, Pavel Vjunenko jt. Lavastanud Estonias Mihhail Fokini ja Carl Maria von Weberi balleti „Roosivaim” (2016).

Läti Vabariigi Kolme Tähe orden (IV järk) 2009.

Osi

  • Prints (Tšaikovski Pähklipureja, 1979) ja Drosselmeier ( 2000)
  • Désiré (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1980) ja Carabosse, kuri haldjas (1997)
  • Viktor (Ešpai Angara, 1981)
  • Siegfried (Tšaikovski Luikede järv, 1981 ja 1991 Estonias)
  • Albert (Adami Giselle, 1985 ja 1991 Estonias)
  • Basilio (Minkuse Don Quijote, 1985 ja 1991 Estonias)
  • Peer (Peer Gynt, Griegi muusika, 1988)
  • Franz (Ilusal sinisel Doonaul, Straussi muusika, 1989)
  • Solor (Minkuse Bajadeer, 1991 Estonias)
  • Jean (Cullbergi Preili Julie, Rangströmi muusika, 1991 Estonias)
  • Raskolnikov (Murdmaa Kuritöö ja karistus, Pärdi muusika, 1991 Estonias)
  • Romeo (Tšernõšovi Romeo ja Julia, Berliozi muusika, 1992)
  • don Juan (Murdmaa Don Juani mäng, Glucki ja Stockhauseni muusika, 1992)
  • Mandariin (Bartóki Võlumandariin, 1992 ja 1996)
  • Montplaisir (Holmi Armastuse muinasjutt, 1993)
  • solist ja Catullus (Murdmaa Carmina burana ja Catulli carmina, Orffi muusika, 1993)
  • Jeesus (Murdmaa Maarja Magdaleena, Bachi muusika, 1994)
  • Prints (Prokofjevi Tuhkatriinu, 1995)
  • Carmelo (Falla Suur võlur – armastus, 1996)
  • Don José (Bizet’ ja Štšedrini Carmen, 1996)
  • Ruprecht, aadlik (Murdmaa Tuleingel, Skrjabini muusika, 1998)
  • solist (Brjantsevi Armatuse unelm, Chopini muusika, 1998)
  • Claude Frollo, preester (Pugni ja Dolgušini Esmeralda, 1999)
  • Peremees (Tubina Kratt, 1999)
  • Karenin (Štšedrini Anna Karenina, 2000)
  • Doktor (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusika, 2002 Vanemuises)
  • Repetiitor (Britteni ja Xenakise Phaidra, 2010, Estonia Kumu auditooriumis)

Kirjandus

  • H. Aassalu. Taas balletikolmik: [Preili Julie]. – Sirp, 7. juuni 1991
  • V. Jansons. Daugavalt üle luikede järve mandariiniga Ülemiste äärde. [Intervjuu]. – Õhtuleht, 15. veebruar 1992
  • V. Jansons. Teist hooaega Tallinnas. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Sirp, 23. oktoober 1992
  • A. Räsänen. Baltian tanssissa painaa venäläisen baletin traditio: [Carmen II]. – Helsingin Sanomat, 5. mai 1997
  • Kõrb ja Jansons 200 korda „Luikede järves”. – Eesti Päevaleht, 25. mai 1999
  • M. Kapstas. Viesturs Jansons intriigide möllus. – Kroonika 2001, 24 (12. juuni)
  • A. Mõistlik. Viesturs Jansons teeb lavastajadebüüdi. [Quiteria pulm]. – Tartu Postimees, 2. aprill 2002
  • Ü. Kogerman. Viesturs Jansons – eesti balleti lätlasest edasiviija. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 19. juuli 2008
  • J. Aarma. Viesturs Jansons: Tean kaht rasket ametit – vangivalvur ja järjekorras teine on balletitantsija. – Maaleht, 19. juuli 2013

 

Välislinke

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk); täiendatud 2019