Jaanusson, Valdar

Valdar Jaanusson

Valdar (Vladimir) Jaanusson (J a n u s s o n; 30. VI 1923 Tallinn – 8. VIII 1999 Stockholm), geoloog ja paleontoloog, filosoofiakandidaat ja lic. phil. (1952), dr. phil. (1957, Uppsala ülikool), Eesti Teaduste Akadeemia välisliige (1991). Majandusteadlase poeg. Õppis 1942–43 Tartu ülikoolis, põgenes 1944 Rootsi, lõpetas 1952 Uppsala ülikooli. Oli 1946–56 Uppsala ülikooli paleontoloogiainstituudi assistent, 1957–63 Uppsala ülikooli ja 1963–64 Stockholmi ülikooli dotsent, 1966–67 Uppsala ülikooli professori kohusetäitja, 1971–72 USA-s Ohio ülikooli külalisprofessor, 1967–82 Rootsi loodusmuuseumi intendant ja aastast 1982 professor (aastast 1989 emeriitprofessor). Uurimusi Eesti ja Rootsi Ordoviitsiumi stratigraafia, karbonaatsete kivimite litoloogia ning selgrootute (karpvähiliste, trilobiitide, graptoliitide, käsijalgsete) paleozooloogia alalt. Ta on Rootsi Ordoviitsiumi stratigraafilise liigestuse peamisi selgitajaid ning stratigraafia-alase terminoloogia uuendaja. Lõi fossiilikoosluste kvantitatiivseks hindamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud karbonaatlitoloogilise metoodika. Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Geoloogia Seltsi (1990) ning Ameerika Geoloogiaseltsi auliige (1990).

Töid

• Faunal dynamics in the Middle Ordovician (Viruan) of Balto-Scandia (1976)
• Functional thresholds in evolutionary progress (Oslo, 1981)
• Balance of the head in hominid evolution (Oslo, 1987)