Ilmakaared

ilmakaar (ingl quarter, vn четверть, старая света), suund vaatlejast tõelise horisondi teatavasse punkti. Põhja–lõuna-siht ühtib vaatluskohta läbiva meridiaani sihiga.

Põhilised ilmakaared on: põhi ehk külm koht (N), ida ehk hommik (E), lõuna (S) ja lääs ehk õhtu (W). Põhja- ja lõunapunkt on meridiaani ja horisondi lõikepunktid, lääne- ja idapunkt taevaekvaatori ja horisondi lõikepunktid, idapunkt asetseb põhja suunas vaadates põhjapunktist paremal. Põhiliste ilmakaarte vahel asuvad kirre ehk idapõhi ehk päevatõus (NE), kagu ehk idalõuna ehk keskhommik (SE), edel ehk vesikaar ehk tagalõuna (SW) ja loe ehk põhjalääs ehk välipõhi (NW). Toodud jaotust võib jätkata järgmiselt: N ja NE vahel on põhjakirre (NNE), NE ja E vahel idakirre (ENE), E ja SE vahel idakagu (ESE) SE ja S vahel lõunakagu ehk noor lõuna (SSE) jne.

Veelgi täpsemalt märgitakse ilmakaari laeva kursi määramisel. Tuulteroos on jaotatud 32 osaks (rumbiks), üks rumb on seega 360° : 32 = 11º15'. Vahepealseid ilmakaari märgitakse tähega t, näiteks NtW (loe: nord ten west) on põhjasuunast 11°15' võrra lääne pool asetsev suund. Hõlpsamini saab suundi märkida kraadides asimuudi abil (NtW puhul on asimuut A = 348°45').

Ilmakaari määratakse harilikult kompassiga, ka taevakehade (Päikese, tähtede) asendi järgi.

MerLe, 1996; VE, 2006