hülgeraud (Harpune f. • harpoon • hyljeharppuuna • гарпун), talvise hülgepüügi harpuun. Ruhnus, Kihnus ja Saaremaal olid tuntud kahe ühesuguse või erineva pikkusega, ühel tasapinnal asuva kisuga hülgerauad, mida kiskude teravate servade tõttu kasutati ka lõikeriistana. Hiiumaal ja põhjarannikul, ka Suursaarel ja teistel idapoolseil Soome lahe saartel olid hülgerauad ühe lühikese ja ühe pika, nurkselt paikneva kisuga. Hülgeraud lõppes putkega, mis pisteti lahtiselt puuvarre otsa. Kihnus ja Ruhnus võis varreks olla ka lühike, kitsa mõla kujuline pootshaak (käks). Hülgeraua külge seoti pikk nöör (enamasti hobusejõhvist), mille teine ots jäi hülgeraua heitmisel küti kätte. 19. sajandi lõpupoole hakkas hülgeraud aegamööda taanduma püssi ees.

RKL, 2007 (G. Troska); muudetud 2013