hõim, vananenud nimetus suguharu, ürgkogukondlikule korrale omane etniline ja sotsiaalne rühm, millel olid oma territoorium, keel või murre ja nimi ning ühised kultuuri- ja ühiskondlikud traditsioonid. Algselt koosnes hõim kahest omavahel abielusuhteis olevast eksogaamsest sugukonnast (duaalorganisatsioon), hiljem kahest mitut sugukonda hõlmavast fraatriast. Hõimul olid kollektiine maavaldus, kindel sotsiaalne süsteem pealiku, vanemate nõukogu, üldkoosoleku ja muude organitega, ühised tseremooniad ja kultusetalitused. Ürgkogukondliku korra lõppjärgus algas hõimudes varanduslik diferentseerumine, tihenesid hõimudevahelised majandus- ja kultuurisidemed, tekkisid sugulashõimude liidud, toimus sõjalisi vallutusi ja ümberasumist; kõige selle tagajärjel hakkasid kujunema uued, suuremad etnilised üksused, rahvad. Igandliku nähtusena on hõime säilinud ka tänapäeva klassiühiskonnas, näiteks Indias, Afganistanis ja Pakistanis.

EE 3, 1988