Holstre

Holstre Pere Seltsi maja, endine Holstre mõisa magasiait

Holstre mõisa valitsejamaja

Holstre, küla Viljandimaal Viljandi vallas Viljandi–Mustla maantee ääres Paistu tee lahkmel; 193 elanikku (2011; 219 el, 2000).

Vaatamisväärsused on endine mõisapark (praegu kooli park) ja selles asuv Jaan Adamsoni mälestuskivi. Holstre ümbruse künklikku moreenmaastikku (Holstre Tornimägi, 120 m ü.m) ilmestavad mitu väikejärve. Seal voolavad Ärma jõkke suubuv Verilaske oja (13,5 km) ja Lõo-Luiga oja (6,9 km). Holstre mäed ja järved ning pärimusega seostuv Kindralimägi kuuluvad Loodi loodusparki. Kaitse alla on võetud Holstre pärnad ja muistne asulakoht.

Külas tegutseb OÜ Fraxinus (puidutöötlemine).

Haridus, kultuur ja tervishoid

Holstres on põhikool (1833 asutatud Pulleritsu kooli järglane), lasteaed, rahvamaja ja raamatukogu (avalik internetipunkt). Tegutseb Holstre pereselts, mis haldab Holstre käsitöökoda (magasiaita).

Külast umbes 5 km kaugusel loodes Holstre-Nõmme mõhnastikus on puhkeala, seal asuvad spordirajatised ja keskused, korraldatakse spordiüritusi (vt Viisuküla ja Lolu).

Ajalugu

Holstres oli mõis 15. sajandii lõpul, seal paiknes kivist kindlustatud mõisahoone ehk vasallilinnus, mille kohal mõisapargi sees on praegu koolimaja. Nimi tuleneb mõisaomanike Holstferite nimest, mõisa (Holstfershof) on mainitud 17. sajandi I poolel. Peahoone ei ole säilinud. Kõrvalhoonetest on alles varaklassitsistlik valitsejamaja (köögihoone), mille ehitas 1780. aastatel tollane mõisa rentnik kindral Magnus Johann von Berg ja magasiait (ehitatud 19. sajandil, 1912. aastast seltsimaja). 

19. sajandil oli Holstre eesti rahvusliku liikumise keskusi. Seltsielu alguseks Holstres loetakse 1869. aastat, mil kohalik segakoor Jaan Adamsoni juhatusel esines eesti rahva orjusest vabastamise 50. aastapäeval mitmehäälse lauluga. Holstre laulu- ja pasunakoorid tegutsesid üle 20 aasta seltsina registreerimata. 1902 asutati Holstre Muusika-Laulu Selts, hiljem sai sellest Holstre Haridusselts, millel oli üle 60 liikme, oma orkester, näitetrupp, 30-liikmeline segakoor ja meeskoor. Haridusselts käsutuses olnud magasiaidast sai Holstre rahvamaja.

1819–1950 oli Holstre samanimelise valla halduskeskus.