happelisus, 1. keemilise ühendi võime eraldada elektrolüütilise dissotsiatsiooni korral vesinikioone. – 2. keskkonna olek, mille puhul happelised omadused on aluseliste omaduste suhtes ülekaalus (pH < 7,0). Võrdle aluselisus.

VE, 2006