Haljala kihelkond

Toolse ordulinnuse varemed

Haljala kihelkond hõlmas Virumaal nüüdse Haljala ja Vihula valla ning väikese osa Kadrina vallast. 13. sajandi alguses kuulus Haljala ala Repeli muinaskihelkonda, 1220 alistasid selle taanlased. Kirikukihelkond moodustati arvatavalt 1220. aastail Repeli põhja- ja idaosast, selle lääneosa siirdi hiljem Rakvere kihelkonda. Mõisu (Võle, Tatruse, Kavastu) on Haljalas teada alates 14. sajandist. Liivimaa Ordu rajas 1471 Toolse ordulinnuse. Vergis ja Toolses oli sadam, need minetasid kaubandusliku tähtsuse 18. sajandil. Suhtlemine Soomega oli tihe, toimus vastastikuseid rahvastikusiirdeid. 1858 oli Vihulas, Varangul ja mujal talurahvarahutusi. Talude päriseksostmine algas 1864 ning hoogustus 1880. aastail. 1870. aastail hakati kasvatama kartulit müügiks, 1880. aastaist arenes (eriti Käsmus) laevaehitus ja kaubalaevandus, 1884 asutati Käsmu merekool ning viidi Viru Eesti Seltsi Kalevipoeg keskus ja kool Rakverest Salatsele. 19. sajandi lõpus hakkas edenema piimakarjandus. Samal ajal said Käsmu, Vainupea, Eisma, Karepa ja Rutja suvituskohtadeks.

Vainopea kabel