Härm, Tiit

Tiit Härm (19. III 1946 Tallinn), tantsija ja koreograaf. Eesti Teatriliidu liige (1976). Viiu Härmi vend. Isa Estonia lavatööline, ema gaasikontrolör. Aastast 1987 abielus Irina Fominaga.

Õppis 1957–62 Tallinna Koreograafiakoolis, lõpetas 1966 Leningradi koreograafiakooli (õpetajad Nikolai Zubkovski, Nikolai Serebrennikov) ja 1985 balletilavastaja erialal GITIS-e (juhendaja Rostislav Zahharov). Olnud 1966–67 Estonia tantsija, 1967–72 külalissolist, 1972–89 balletisolist ja -lavastaja ning 1991 balletijuht, 1967–72 NSV Liidu Koreograafiaansambli Noor Ballett solist, töötanud 1989–90 ballettmeistrina Rootsis ja Inglismaal, aastast 1991 Itaalias (nt Milano La Scalas, Teatro dell'Opera di Romas) jm. 2010. aastal oli külalispedagoog Viini Riigiooperis ja Volksoperis. 2001–09 oli Estonia balletijuht, peaballettmeister ja koreograaf. 2014 asutas omanimelise balletiteatri.

Esinenud iseseisvate balletiõhtutega („Tiit Härm tantsib XVII, XVIII ja XX sajandi muusikat”, 1972; „Tiit Härmi romantiline balletiõhtu”, 1981) ja kontserdinumbritega (Tomaso Albinoni „Adagio”) ning solistina NSV Liidu liiduvabariikide pealinnades ja paljudes välisriikides. Mänginud filmis („Tantsib Tiit Härm”, 1975; „Hukkunud Alpinisti” hotell””, 1979, mõlemad Tallinnfilm; „Anna Pavlova”, 1983, NSV Liit ja Suurbritannia; „Sädelev maailm”, 1984, Mosfilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1973), Eesti NSV rahvakunstnik (1976), Rahel Olbrei preemia (2009).

Lavastusi

  • Grand pas, Massenet’ muusikale (1981)
  • Denissovi Pihtimus (1984, tantsis Octave’i)
  • E. Kapi Kalevite kange poega (1986, tantsis Kalevipoega)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1990 ja 2003)
  • Adami Giselle (1990 Göteborgis)
  • Tšaikovski Luikede järv (2002)
  • Raveli La valse ja Bolero (2004)
  • Kameeliadaam (Liszti muusikale, 2006 Estonias ja 2011 Läti Rahvusooperis)
  • Minkuse Don Quijote (2007)
  • Schönbergi Pelléas ja Mélisande (2009)  

Tantse

Osi

  • Prints (Tšaikovski Pähklipureja, 1966 Leningradi koreograafiakoolis)
  • Siegfried (Tšaikovski Luikede järv, 1967 ja 1981)
  • Mandariin (Bartóki Võlumandariin, 1968)
  • Kavaler (Minkuse Paquita, 1969)
  • Suryn (Tambergi Joanna tentata, 1971)
  • Romeo (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1971 ja 1977)
  • Poeg (Prokofjevi Kadunud poeg, 1973)
  • Albert (Adami Giselle, 1975)
  • Antonius (Lazarevi Antonius ja Kleopatra, 1975)
  • Prometheus (Prometheus, Ludwig van Beethoveni muusika, 1976)
  • Stepan Razin (Tšernõšovi Stepan Razini hukkamine, Šostakovitši muusika, 1979)
  • Roosivaim (Fokini Roosivaim, Weberi muusika, 1981)
  • Romeo (Tšernõšovi Romeo ja Julia, Berliozi muusika, 1981)
  • Jean de Brienne (Glazunovi Raimonda, 1983)

Kirjandus

  • Tiit Härm. [Estonia reklaambrošüür]. Tallinn, 1986
  • L. Metsaalt. Tantsija, tema tahe ja hing. – Kodumaa, 29. september 1971; Vikerkaarepüüdjad. Tallinn, 1974
  • V. Kisseljov. Tiit Härma portree-eskiis. – Teatrimärkmik 1971/72
  • Tiit Härm. Intervjueerinud S. Endre. – Noorte Hääl, 19. märts 1972
  • V. Kõllu. Tiit Härm. Loominguline rahutus ja ahnus. – Õhtuleht, 9. juuni 1972
  • E. Linnumägi. Tiit Härm. – Edasi, 1. oktoober 1972
  • L. Metsaalt. Tantsija igavene teema. – Noorte Hääl, 10. detsember 1972
  • Õhtu Tiit Härmiga. Intervjueerinud M. Merilo. – Kultuur ja Elu 1974, 4
  • J. Tjurin. Avastamisrõõm. Tiit Härmi romantiline balletiõhtu. – Sirp ja Vasar, 29. jaanuar 1982
  • S. Davlekamova, A. Herkül. Kaks arvamust „Pihtimusest“. – Sirp ja Vasar, 4. jaanuar 1985
  • T. Randviir. Noor juubilar. – Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1986
  • A. Herkül. Kunstiküpsus ... Tiit Härm. – Rahva Hääl, 12. oktoober 1986
  • Vastab Tiit Härm. Intervjueerinud T. Vabrit. – Teater. Muusika. Kino 1987, 11
  • T. Härm. Endisi estoonlasi laias maailmas. Intervjueerinud P. Palm. – Rahva Hääl, 15. september 1993
  • U. Ott. Carte blanche. Tallinn, 1995
  • A. Herkül. Temas on külvaja kangust. – Kultuurileht, 22. märts 1996
  • Tiit Härm: meid ootavad suured teod. Intervjueerinud T. Tuumalu. – Postimees, 15. september 2001
  • H. Einasto. „Luikede järv“ – romantiline nägemus või paraadballett? – Sirp, 6. detsember 2002
  • P. Makarov. Persona. Tallinn, 2003
  • A. Ruusmaa. „Romeo ja Julia“ kui lüüriline muinasjutt. – Sirp, 14. november 2003
  • L. Leesi. Kurtisaani elu läbi romantilise kaleidoskoobi. – Postimees, 21. veebruar 2006
  • H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles: Estonia ballett XX sajandi teisel poolel; Ideaali poole püüdlev kangelane: tervitus XXI sajandisse. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • П. Луговской. Взлет. – Молодежь Эстонии, 22 января 1972
  • Т. Хярм. Магия танца. Интервьюировала В. Куби. – Советская Эстония, 7 октября 1973
  • А. Демидов. Тийт Хярм. – Театр 1978, 4
  • С. Давлекамова. Подлинная культура образа. – Советская музыка 1979, 10
  • Г. Гоготишвили. В стремлении к вершинам. – Театральная жизнь 1980, 6
  • Балет: энциклопедия. Москва, 1981
  • П. Макаров. Персона. Таллинн, 2003

Välislinke

Octave – Tiit Härm. Denissovi „Pihtimus“ (Estonia, 1984).

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2014 (Ü. Toming)