Härm, Tiit

Tiit Härm (19. III 1946 Tallinn), tantsija, ballettmeister ja koreograaf. Eesti Teatriliidu (1976) ja Balletiliidu auliige (2010). Viiu Härmi vend. Aastast 1987 abielus Irina Härmiga.

Õppis 1957–62 Tallinna Koreograafiakoolis, lõpetas 1966 Leningradi Vaganova-nimelise koreograafiakooli (õpetajad Nikolai Zubkovski, Nikolai Serebrennikov) ja 1985 balletilavastaja erialal GITIS-e (juhendaja Rostislav Zahharov).

Olnud 1966–67 Estonia balletisolist, 1967–71 külalissolist, 1971–89 esitantsija ning 1991 ja 2001–09 balleti kunstiline juht, 1967–71 NSV Liidu koreograafiaansambli Noor Ballett solist, 1971–88 Suure Teatri ning Kirovi-nimelise ooperi- ja balletiteatri külalissolist.

Tegutsenud 1988 külaliskoreograafi ja -pedagoogina Rootsis Göteborgi Ooperis, Suurbritannias Šoti Rahvusballetis ja Soome Rahvusooperis. Tegutsenud 1992–2001 pedagoog-repetiitorina Itaalias (La Scala, Rooma Ooperimaja, San Carlo Teater, Arena di Verona, Aterballetto), Saksamaal (Baieri Riiklik Ballett), Suurbritannias (Inglise Rahvuslik Ballett). Olnud 2006 külalispedagoog Saksamaa Deutsche Oper am Rheinis ning 2010 Viini Riigiooperis ja Volksoperis, 2018–21 Tallinna Balletikooli erialaõpetaja. Asutas 2014 omanimelise balletiteatri.

Esinenud iseseisvate balletiõhtutega („Tiit Härm tantsib XVII, XVIII ja XX sajandi muusikat”, 1972; „Tiit Härmi romantiline balletiõhtu”, 1981) ning külalissolistina balletilavastustes ja galadel enam kui 70 riigis üle maailma.

Mänginud filmis („Tantsib Tiit Härm”, 1975; „Hukkunud Alpinisti” hotell””, 1979, mõlemad Tallinnfilm; „Anna Pavlova”, 1983, NSV Liit ja Suurbritannia; „Sädelev maailm”, 1984, Mosfilm).

Tunnustusi

Osi Estonias

Basilio – Tiit Härm. Minkuse „Don Quijote” (Estonia, 1968)

Joanna – Juta Lehiste, Suryn – Tiit Härm. Tambergi „Joanna tentata” (Estonia, 1971)

Daphnis – Tiit Härm, Chloë – Elita Erkina. Raveli „Daphnis ja Chloë” (Estonia, 1972)

Tšaikovski „Luikede järv” (Odette – Olga Malinovskaja, prints Siegfried – Artjom Maksakov). Estonia, 2002

Schönbergi „Pelléas ja Mélisande” (Mélisande – Svetlana Danilova, Pelléas – Maksim Tšukarjov). Estonia, 2009

  • Noormees (Fokini Chopiniana, Chopini muusika, 1966 Leningradi koreograafiakoolis)
  • Prints (Tšaikovski Pähklipureja, 1966 Leningradi koreograafiakoolis)
  • krahv Albert (Adami Giselle, 1959, tantsis osa alates 1966, ja 1975)
  • Prints (Prokofjevi Tuhkatriinu, 1965, tantsis osa alates 1966)
  • Sulane (Tubina Kratt, 1966)
  • Franz (Delibes’i Coppélia, 1967)
  • prints Siegfried (Tšaikovski Luikede järv, 1967 ja 1981)
  • Mandariin (Bartóki Võlumandariin, 1968)
  • Basilio (Minkuse Don Quijote, 1968)
  • Kavaler (Minkuse Paquita, 1969)
  • prints Désiré (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1969)
  • Suryn (Tambergi Joanna tentata, 1971)
  • Karjus (Stravinski Püha kevad, 1971)
  • Romeo (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1971 ja 1977)
  • Daphnis (Tiit Härm tantsib…: Raveli Daphnis ja Chloë, 1972)
  • tantsija (Tiit Härm tantsib…: Albinoni Adagio, 1972, Donatello preemia)
  • Poeg (Labürint: Prokofjevi Kadunud poeg, 1973)
  • Tantsija, ka Toreadoori ja Pheobuse osas (Kuulbergi Pöördlava, 1974)
  • Antonius (Lazarevi Antonius ja Kleopatra, 1975)
  • Prometheus (Prometheus, Beethoveni muusika, 1976)
  • Aadam (Petrovi Maailma loomine, 1976)
  • Stepan Razin (Šostakovitši Stepan Razini hukkamine, 1979)
  • Roosivaim (Tiit Härmi romantiline balletiõhtu: Roosivaim, Weberi muusika, 1981)
  • Romeo (Tiit Härmi romantiline balletiõhtu: Romeo ja Julia, Berliozi muusika, 1981)
  • Jean de Brienne (Glazunovi Raimonda, 1983)

Tantse

  • Weberi Nõidkütt (1980 Estonias)

Lavastusi

  • Grand pas, Massenet’ muusika (1981, „Tiit Härmi romantiline balletiõhtu”, 1990 Šoti Rahvusballetis ja 1994 La Scalas)
  • Denissovi Pihtimus (1984 Estonias, tantsis Octave’i)
  • Kapi Kalevite kange poega (1986 Estonias, tantsis Kalevipoega)
  • Raveli La valse (1987 Estonia turneede kavas)
  • Adami Giselle (1988 ja 1991 Estonias, 1989 Göteborgi Ooperis, 2002 taaslavastus Estonias)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1990 ja 2003 Estonias, 1995 Mariboris Sloveenia Rahvusteatris, 1998 Bordeaux' Suures Teatris)
  • Tšaikovski Luikede järv (2002 Estonias)
  • Armastuse ja kirega: Raveli La valse ja Boléro (2004 Estonias)
  • Kameeliadaam, Liszti muusika (2006 Estonias ja 2011 Läti Rahvusooperis)
  • Minkuse Don Quijote (2007 Estonias)
  • Balletiõhtu: Schönbergi Pelléas ja Mélisande (2009 Estonias)
  • Raveli Boléro (2016 Estonias)
  • Härmi Õhtused majad, Mahleri muusika (2022 Estonias)

Kirjandus

  • Tiit Härm. Esitantsija. Koostaja K. Herkül. Tallinn, 2022
  • Tiit Härm. [Estonia reklaambrošüür]. Tallinn, 1986
  • L. Metsaalt. Tantsija, tema tahe ja hing. – Kodumaa, 29. september 1971; Vikerkaarepüüdjad. Tallinn, 1974
  • V. Kisseljov. Tiit Härma portree-eskiis. – Teatrimärkmik 1971/72
  • Tiit Härm. Intervjueerinud S. Endre. – Noorte Hääl, 19. märts 1972
  • V. Kõllu. Tiit Härm. Loominguline rahutus ja ahnus. – Õhtuleht, 9. juuni 1972
  • E. Linnumägi. Tiit Härm. – Edasi, 1. oktoober 1972
  • L. Metsaalt. Tantsija igavene teema. – Noorte Hääl, 10. detsember 1972
  • Õhtu Tiit Härmiga. Intervjueerinud M. Merilo. – Kultuur ja Elu 1974, 4
  • J. Tjurin. Avastamisrõõm. Tiit Härmi romantiline balletiõhtu. – Sirp ja Vasar, 29. jaanuar 1982
  • S. Davlekamova, A. Herkül. Kaks arvamust „Pihtimusest“. – Sirp ja Vasar, 4. jaanuar 1985
  • T. Randviir. Noor juubilar. – Sirp ja Vasar, 10. oktoober 1986
  • A. Herkül. Kunstiküpsus ... Tiit Härm. – Rahva Hääl, 12. oktoober 1986
  • Vastab Tiit Härm. Intervjueerinud T. Vabrit. – Teater. Muusika. Kino 1987, 11
  • T. Härm. Endisi estoonlasi laias maailmas. Intervjueerinud P. Palm. – Rahva Hääl, 15. september 1993
  • U. Ott. Carte blanche. Tallinn, 1995
  • A. Herkül. Temas on külvaja kangust. – Kultuurileht, 22. märts 1996
  • Tiit Härm: meid ootavad suured teod. Intervjueerinud T. Tuumalu. – Postimees, 15. september 2001
  • H. Einasto. „Luikede järv“ – romantiline nägemus või paraadballett? – Sirp, 6. detsember 2002
  • P. Makarov. Persona. Tallinn, 2003
  • A. Ruusmaa. „Romeo ja Julia“ kui lüüriline muinasjutt. – Sirp, 14. november 2003
  • L. Leesi. Kurtisaani elu läbi romantilise kaleidoskoobi. – Postimees, 21. veebruar 2006
  • H. Einasto. Tee filosoofiliste teemadeni kaasaegses tantsukeeles: Estonia ballett XX sajandi teisel poolel; Ideaali poole püüdlev kangelane: tervitus XXI sajandisse. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • M. Murdmaa. Teekond tantsus. Tallinn, 2018
  • П. Луговской. Взлет. – Молодежь Эстонии, 22 января 1972
  • Т. Хярм. Магия танца. Интервьюировала В. Куби. – Советская Эстония, 7 октября 1973
  • А. Демидов. Тийт Хярм. – Театр 1978, 4
  • С. Давлекамова. Подлинная культура образа. – Советская музыка 1979, 10
  • Г. Гоготишвили. В стремлении к вершинам. – Театральная жизнь 1980, 6
  • Балет: энциклопедия. Москва, 1981
  • П. Макаров. Персона. Таллинн, 2003

Välislinke

Tantsijad – Tiit Härm, Elita Erkina. Albinoni „Adagio” (Estonia, 1972)

Krahv Albert – Tiit Härm. Adami „Giselle” (Estonia, 1975)

Prometheus – Tiit Härm. „Prometheus”, Beethoveni muusika (Estonia, 1976)

Julia – Tamara Soone, Romeo – Tiit Härm. Prokofjevi „Romeo ja Julia” (Estonia, 1977)

Stepan Razin – Tiit Härm. Šostakovitši „Stepan Razini hukkamine” (Estonia, 1979)

Olaf – Tiit Härm, Brun – Nijolė Oželytė. „„Hukkunud Alpinisti” hotell”” (Tallinnfilm, 1979)

Ottilie – Kaie Kõrb, prints Siegfried – Tiit Härm. Tšaikovski „Luikede järv” (Estonia, 1981)

Roosivaim – Tiit Härm, Tütarlaps – Saima Kranig. „Roosivaim”, Weberi muusika (Estonia, 1981)

Saarepiiga – Irina Fomina, Kalevipoeg – Tiit Härm. Kapi „Kalevite kange poega” (Estonia, 1986)

Adami „Giselle” (Giselle – Olga Rjabikova, Myrtha – Maria Seletskaja). Estonia, 2002

Prokofjevi „Romeo ja Julia” (Estonia, 2003)

Raveli „Boléro” (solist – Marina Tširkova). Estonia, 2004

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2014 (Ü. Toming), 2023