Ekston, Anna

Anna Ekston (aastani 1925 Epstein; 17. IX 1908 Tartu – 24. XII 1992 Tallinn), tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja. Eesti Näitlejate Liidu (1940) ja Eesti Teatriliidu liige (1959). Isa günekoloog Moissei Epstein.

Lõpetas Tallinna vene gümnaasiumi 9 klassi, tantsu õppis 1921–25 Eugenia Litvinova balletistuudios, 1928–29 Berliinis V. Gsovski, 1932 Pariisis Olga Preobraženskaja ja 1934–36 Riias Fjodorova juures ning 1943–44 Moskva koreograafiakoolis. Esines 1924 Riias ja 1925 Stockholmis, oli 1925–30 Antwerpenis Flaami Kuningliku Ooperiteatri balletisolist, seejärel tantsis V. Gsovski trupiga Kesk-Euroopas, oli 1933–35 Liepāja ooperiteatri ballettmeister ja solist, 1937 Pariisi kabaree Folies Bergère tantsuõpetaja ning esines 1938 H. Flemingi trupiga Itaalias. Oli 1940–41 Estonia tantsuõpetaja ja lavastaja ning 1944–51 samas balletijuht ja koreograaf, kuulus 1942–44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Algatas Tallinna Koreograafiakooli (TKK) rajamise, oli 1946–48 ja 1951–65 selle direktor, aastani 1966 ka klassikalise balleti õpetaja (õpilasi: Heino Aassalu, Ago Herkül, Verner Loo, Kustav-Agu Püüman, Vello Kõllu). Lavastanud tantse ooperitele ja operettidele, avaldanud balletialaseid artikleid ja arvustusi, juhendanud laste balletiringe.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1959). Nõukogude Eesti preemia 1948.

Lavastusi

  • Karneval, Schumanni muusika (1941)
  • Valss-fantaasia, Glinka muusika (1945)
  • Assafjevi Bahtšisarai purskkaev (1945)
  • Oranski Windsori lõbusad naised (1947, TKK Estonias, 1958)
  • Tšaikovski Luikede järv (1948)
  • Kreini Laurencia (1949)
  • Glieri Punane moon (1950, koos Senta Otsa ja Aleksandr Vineriga)
  • Jarullini Šurale (1955, TKK Estonias, I vaatus)
  • Tambergi Sümfoonilised tantsud (1960, TKK Estonias, koos Heino Aassaluga)

Tantse

Kirjandus

  • H. Aumere. Anna Ekston – nimi Eesti kultuuris. Tallinn, 2004
  • A. Ekston. „Estonia“ tantsurühm esineb jälle. [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 16. detsember 1944
  • Väljapaistvaid naiskujusid nõukogude eesti teatreist. – Sirp ja Vasar, 9. märts 1946
  • L. Kibuvits. Kolmest naisest. – Õhtuleht, 9. märts 1949
  • A. Lauter. Anna Ekstoni juubeliks. – Sirp ja Vasar, 12. september 1958
  • N. Taarna. Anna Ekstoni juubel. – Õhtuleht, 17. september 1958
  • U. Toomi. A. Ekston 50-aastane. – Rahva Hääl, 17. september 1958
  • L. Tormis. Eesti balletist. Tallinn, 1967
  • L. Metsaalt. Teerajaja. – Nõukogude Naine 1968, 9
  • M. Murdmaa. Anna Ekston – 60. – Kodumaa, 18. september 1968
  • A. Lauter. Juubilar on Anna Ekston. – Sirp ja Vasar, 15. september 1978
  • H. Aassalu. Meie balleti südametunnistus. – Sirp ja Vasar, 16. september 1983
  • Vastab Anna Ekston. Intervjueerinud K.-A. Püüman. – Teater. Muusika. Kino 1983, 10
  • Külaskäik vana daami juurde. Intervjueerinud K.-A. Püüman. –  Nõukogude Naine 1987, 1
  • L. Leetmaa, M. Murdmaa, J. Poznjak-Kõlar, Ü. Vilimaa. „Juubelite pidamisele eelistan töötamist!“. Koostanud H. Aassalu. – Sirp ja Vasar, 16. september 1988
  • A. Ekston. Juubel on kole asi, aga... Intervjueerinud H. Aassalu. – Rahva Hääl, 18. september 1988
  • [Nekroloog]. – Sirp, 8. jaanuar 1993
  • L. Leetmaa, T. Randviir, K.-A. Püüman. Tallinna Balletikool 50. Koostanud H. Aassalu. – Õpetajate Leht, 31. mai 1996
  • A. Ekston. Ekstsentriline Ekston. Intervjueerinud H. Aassalu. – Sirp, 18. september 1998
  • A. Leis, Ü. Ulla. Ballett sajandivanuses „Estonias“. Tallinn, 2006
  • H. Einasto. „Evolutsioonist“ mõtestatud tantsuteatrini. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T217

Välislinke

Anna Ekston Eugenia Litvinova balletistuudio õpilasena.

Anna Ekston Flaami Kuningliku Ooperiteatri balletisolistina, 1929.

Anna Ekston Zürichis, 1931.

Anna Ekston esitamas Debussy cake-walk`i, Riia 1935–36.

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2017