eesti maatõugu siga
eesti maatõugu siga (tõutähis L), 1961–2001 eesti peekonisiga, vananenud nimetused parandatud maasiga ja eesti lontkõrvaline siga. Tõug on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati vältava ja uudikristamise teel põhiliselt taani maatõugu seaga (taani landrassiga). Vähesel määral kasutati aretuses ka saksa vääristatud siga ja soome maasiga. Saadi hea kehaehitusega kiirekasvuline peekoninuumaks sobiv varavalmiv siga. Eesti peekonsea tõuks nimetati ta 1961, samal aastal tunnustati ka üleliiduliseks seatõuks. Tõu lihaomaduste parandamiseks on viimastel aastatel sisse toodud aretusmaterjali (tõusigu, spermat) Taanist, Rootsist, Soomest ja Norrast.
Eesti maatõugu seal on tugev kehaehitus, pikk kere, kuid üsna peen luustik. Tema värvus on valge, pea kerge, koon sirge, laup kitsas ning kõrvad suured ja lontis. Kael on keskmise pikkusega, läheb märkamatult üle turjaks. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega, singid hästi arenenud. Jalad on tugevad, liigesed hästi arenenud. Ka udar ja nisad on hästi arenenud. Eesti maatõugu siga on heade lihaomadustega, väärindab hästi sööta. Temalt saadakse pikk, ühtlase õhukese pekiga rümp, eriti hea on rümba fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbi kasvanud. Eesti maatõugu sea emised on viljakad, piimakad ja neil on hea emainstinkt. Aretuseks kasutatakse emaliini: tõu paremikku puhasaretuses ja esimese põlvkonna ristandemiste saamiseks. Varem kasvatati eesti maatõugu sigu põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kuid viimastel aastatel on neid kasvatatud ka mujal Eestis. 2007. aastal oli jõudluskontrollialustes seakarjades eesti maatõugu sigu 29%. Emise pesakonnalt saadi keskmiselt 10,8 elusat põrsast, aastaemise kohta 22,6 põrsast. Karjatestil olid keskmised näitajad järgmised: seljapeki paksus 10,3 mm, lihassilma läbimõõt 61,2 mm, ööpäevane massi-iive 575 g. Eesti maatõugu sigade tõuaretusega on varasemal ajal tegelnud Eesti Lontkõrvalise Sigade Riiklik Tõulava, Eesti Peekonitõugu Sigade Tõulava, Eesti Peekonisigade Aretuskeskus ja Aretusühistu, 1998. aastast kooskõlastab aretustööd Eesti Tõusigade Aretusühistu.
Loe täiendavalt artikleid Eesti seakasvatus ja Eesti Tõusigade Aretusühistu.
Välislingid
EME 2, 2009 (H-E. Roosve); muudetud 2011
