Eesti eluslooduse seire

Kalakotkast seiratakse igal aastal. See toimub allprogrammi „Kotkad ja must-toonekurg" käigus. 2011. aastal kontrolliti kokku 68 pesa.

Eesti eluslooduse seire on osa Riiklikust Keskkonnaseire Programmist, ta on selle kõige ulatuslikum ja mitmekesiseim alamprogramm. Eluslooduse seire puudutab nii liike, kooslusi kui ka maastikke. Tema ülesandeks on teha kindlaks liikide arvukuse ja leviku ning maastike arengu muutused ja prognoosida arengusuundi. Seireandmed ja nende analüüs annavad taustandmeid loodus- ja keskkonnakaitseliste meetmete rakendamiseks ning majandus- ja ehitustegevuse planeerimiseks nii kohalikele omavalitustele, üksikisikutele kui ka riikliku tasandi otsustajatele.

• Alamprogrammiga alustati 1994. aastast ja igal aastal on ta hõlmanud keskeltläbi 40 allprogrammi (osa projektidega alustatakse, osaga jõutakse lõpule, osa on aga püsivalt töös, näiteks hõlmas 2001. aastal eluslooduse seire 46 seireprojekti umbes 850 seiratava alaga, kuid 2011. aastal oli loetelus koguni 60 allprogrammi). Euroopa Liiduga (EL) ühinedes lisandus eluslooduse seire korraldamisele uusi ja/või täiendavaid nõudmisi. Vaatlusi korratakse ühe kuni seitsme aasta järel. Igal seireprojektil on kinnitatud eesmärk, ülesanded, seireobjektid, -jaamad, -metoodika ja -parameetrid ning aruandlusviis. Enamiku liikide ja koosluste seireobjektide regulaarset jälgimist nõuavad nii EL-i loodusdirektiiv ja linnudirektiiv kui ka Berni konventsioon (Euroopa taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade kaitse konventsioon; 1979), Washingtoni konventsioon (CITES), Ramsari konventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1992). Seiratakse Eesti punasesse raamatusse kantud liikide ning looduskaitsealuste liikide populatsioone ja elupaiku ning peamiste võtmeliikide ja elupaikade seisundit, mille kaudu saab kujundada tervikpildi eluslooduse mitmekesisuse seisundist.

Seiret teostatakse ka Eesti maastike kaasaegse struktuuri ja selle peamiste muutuste põhisuundade määramiseks, seireandmed edastatakse  EL info- ja seirevõrgustikele (EIONET ja EUNIS). Eesti osaleb maastike kaugseire rahvusvahelistes koostööprogrammides.

Seiratavaid liike

Liikide seiretulemustel on rakenduslik tähtsus, näiteks võeti seiretulemused aluseks sookure kaitsekorralduskava 2009–13 rakendamisel.

Sookurgi seiratakse allprogrammi „Haned, luiged ja sookurg" käigus. See toimub iga kolme aasta tagant (viimati 2009. aastal).

Kivisisalikku jälgitakse seireprogrammi „Kahepaiksed ja roomajad" käigus.

Lendoravat jälgitakse 7 seirejaamas.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti kaitsealased liigid ja tegevuskavad
• Eesti punased raamatud
• Eestiga seotud rahvusvahelised keskkonnaalased kokkulepped

Kirjandus

• T. Frey jt. Ökoloogilise seire rakendamine Eestis. Tallinn, 1992
• Eesti looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994–1998. Toimetanud L. Klein. Tallinn, 2000

Välislingid

• Eluslooduse alamprogrammi allprogrammid Keskkonnaseire kodulehel
• EL Loodusdirektiiv Natura 2000 veebisaidil