Idumea, Edom, vanaaja maakond ja samanimeline vanaaja riik Lõuna-Palestiinas, Surnumere ja Al-‘Aqabah’ lahe vahel. Alates 13. sajandist eKr elasid seal edomlased (kreekapäraselt idumealased), keda keele järgi peetakse iisraellaste sugulasteks (põlvnesid pärimuse järgi prohvet Iisaku pojast ja Jaakobi vennast Eesavist, kelle lisanimi oli Edom).

Idumea riigi õitseng oli 13.–8. sajand eKr; sõdis pidevalt Juudaga ja sõltus temast sageli. Pärast Jeruusalemma purustamist (586 eKr) asusid edomlased nabatealaste survel 4. sajandi paiku eKr Juudamaa lõunaossa, mille hilisem kreekapärane nimi oli Idumea. Nende põlise, Surnumerest lõunas oleva ala hõivasid nabatealased. 2. sajandi lõpus eKr alistas Idumea Juuda riik ja Makabeid pöörasid nad vägivaldselt judaismi.

EE 2, 1987; muudetud 2013