Tagasi ETBL-i avalehele

Mõisaküla õigeusu kirik

Mõisaküla õigeusu kirik vaade põhjast

Mõisaküla õigeusu kirik, õieti Mõisaküla Püha Vaimu kirik, õigeusu kirik Mõisaküla linnas,

Kirikuhoone ehitati koguduse algatusel korjanduste ja annetustest (sh riigivanem Konstantin Päts) abil. Nurgakivi pandi 12. VI 1932, järgmise aasta lõpul kirik õnnistati. Kiriku projekteeris insener L. Saukas 1931, pikihoone valmis 1933 ja torniosa 1938 või 1939 (arhitekt Märt Merivälja).

Kultuurimälestis aastast 1997.

Arhitektuur

Mõisaküla õigeusu kirik. Ikonostaas

Viilkatusega ristkülikukujulise pikihoone, kõrge neljatahulise kellatorniga ja apsiidiga krohvitud tellishoone erineb oluliselt traditsioonilisest õigeusu sakraalarhitektuurist. Pikihoonel on suured vertikaalsed aknad, lääneosas ümaraknad. Pikihoonega liitub põhimahus liigendamata kõrge läänetorn, mille ülaosa raamivad samuti piklikud aknad ja mida kroonib väike puidust torn. Ikonostaas on lihtne, heledates toonides.

Kogudus

1910. aastast peeti Mõisakülas teenistusi venekeelse kooli hoones, 1920 loodi õigeusklikele pihtkond, kogudus asutati 1922. 1939 oli koguduses 180 inimest. Mõisaküla kirikus tegutses Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Mõisaküla Püha Vaimu kogudus (aastatel 193245) ja Vene Õigeusu Kiriku Mõisaküla Püha Vaimu kogudus (19452002). Praeguseks on koguduse tegevus sisuliselt lõppenud. Hoone omandiküsimus on lahtine.

Õpetajad 1922–33 Nikolai Leisman (1862–1947), 1941–47 Vassili Väinloo (1910–87), 1947–49 Augustin Ruus (1900–67), 1951–52 Jakob Sarv (1907–69), 1952–92 asenduspreestrina Viktor Lind (1912–92).

Kirjandus

  • H. Grosberg. Tornikell minu külas - Mõisaküla Pühavaimu kirik. – Sakala kalender 2013. Viljandi, 2012

Välislink